Uudishimu

Find

7:02 Sirp H
Argidialektika XXXIV. Keele norm ja vabavool Normeerida keelt rangelt. Lubatud on ainult keelekasutus, mis vastab normile. Aga keelekasutus varieerub ja hälbib normist. Lapsed või välismaalased, kes ei ole veel normi omandanud. Vanurid, kes kasutavad mõnd vana keelevormi. Murdetaustaga inimesed. Spetsialistid oma erialakeelega. Slänglevad noorukid. Puuduliku haridusega inimesed, kes ei oska vormidel õieti vahet teha ja neid õigesti kasutada: pärast ja peale, järele ja järgi, poole suurem ja poole võrra suurem. Õieti ja õigesti. ...
7:02 Sirp H
Kalle Tamra 19. XI 1932 – 18. I 2026 Lahkunud on Kalle Tamra – muusikapedagoog ja koolijuht, kelle nimega seostub terviklik ajajärk Viljandi muusikakoolis ning pööre Eesti muusikahariduse mõtteviisis. Ta oli Viljandi muusikakooli direktor aastatel 1966–2003 – see teeb 37 aastat tööd, kus visioon ja teostus käisid käsikäes. Direktor tuli Viljandisse Abjast, kus ta oli juba juhtinud lastemuusikakooli. Tal oli eelolevaks tööks tugev teoreetiline pagas: 1971. ...
7:01 Sirp H
Kui kuulamisest saab luksus Ametnik viitab paragrahvile, kuulamata inimest. Minister ignoreerib ajakirjaniku küsimust, korrates päheõpitud vastust. Lapsevanem lõpetab dialoogi resoluutselt: „Sest mina ütlen nii!“ Need ei ole juhuslikud näited ebaviisakusest, vaid süsteemse „ütlemise kultuuri“ sümptomid, mis halvavad Eesti ühiskonda. Selline muster kordub. ...
7:01 Sirp H
Haruldased muldmetallid ja Eesti võimalus Haruldaste muldmetallide maailm on paras segu geoloogiast, kõrgtehnoloogiast, ja geopoliitilisest pingeväljast. See on valdkond, kus iga detail loeb – kus protsesside napp ebaõnnestumine võib peatada magnetivabriku, elektriautode liini või satelliidi tootmise. Rahvusvaheliselt tegutseb vähe inimesi, kes mõistavad kogu väärtusahelat alates maakidest kuni magnetiteni. Eesti õnneks on meil üks selline inimene olemas. ...
7:01 Sirp H
Aeglane Ibrahim ja tema rahutu poeg Mooses Prantsusmaal võeti pea maha Muhamedi pilapilte näidanud õpetajal. See on esimene lause, tegelikult Postimehes ilmunud pealkiri, mida Google otsingu peale pakkus. Sisestasin märksõna, millega jõuda lavastuse „Härra Ibrahim ja koraani õied“ taustainfo juurde. Mäletan küll seda lugu Prantsusmaal. Õpetaja rääkis oma klassi õpilastele ajakirjandusvabadusest. Tõi näiteid selle piiridest, eri vaatenurkadest. Näitas pilapilte. Ja paar moslemist õpilast nüsisid tal selle eest pea maha. ...
7:01 Sirp H
Põhjustest, miks noored teatris ei käi, puudust ei ole Mullu (taas) üles kerkinud teatrite riigirahastuse teema ei ole ainus murekoht, mis Eesti teatrit praegu painab. Kui teatrite rahastussüsteem asetub pigem kümneaastasele horisondile, siis küsimus, milline on Eesti teatripublik aastal 2060, hõlmab märksa avaramat perspektiivi. Selleks ajaks on küpseteks teatrivaatajateks (nendeks, kes praegu valdavalt teatrisaale täidavad) kasvanud inimesed, keda praegu kutsutakse noorteks. ...
7:01 Sirp H
Kui Jumal jääb sõnade vahele Lavastuse alguses peab pastor Paul (Alo Kõrve) oma kogudusele jutluse, kus teatab, et ei usu enam põrgusse. See avaldus murendab koguduse ühtsust, paneb kõikuma Pauli autoriteedi, tekitab konflikti jäiga ja konservatiivse abipastori Eliasega (Simo Andre Kadastu), vapustab koguduseliiget Jane’i (Ursula Ratasepp), tekitab praktilisi probleeme kogudusevanemale (Allan Noormets) ja ennekõike paneb proovile abikaasa Elizabethi (Külli Teetamm) armastuse. ...
7:01 Sirp H
Eesti maksupoliitika ristteel: ees on tabude murdmise aeg Eesti maksupoliitikat on viimastel aastatel muudetud korduvalt ja kiirustades. Maksuotsuseid tehakse lihtsalt selleks, et eelarveauke täita, ilma selge plaani ja mõjuanalüüsita. Eesti regressiivne maksusüsteem on kinni jooksnud.1 Koalitsiooniparteide toetus valijate hulgas on enneolematult väike. Maksusüsteem pole lihtsalt raha kogumise masin, vaid üks majanduse nurgakivi – see ei ole pelgalt tehniline küsimus, vaid demokraatliku riigi kandekonstruktsioon. ...
7:01 Sirp H
Miks tekivad kliimamüüdid? Müüti võib defineerida kui maailma, loodusnähtusi, inimkäitumist vms seletavat lugu, kus sageli tegutsevad jumalad ja sangarid.1 Oma olemuselt ei ole kliimamüüdid müüdid selle klassikalises tähenduses. Need pole terviklikud selgitused maailma või loodusnähtuste kohta, vaid lähedasemad väärmõistetele, niisiis poolikud, vildakad, argikogemuslikud või valed selgitused kliimanähtustele. Väärmõisted on mõtlemises loomulik nähtus kui mis tahes keeruka nähtuse mõistmise üks etapp. ...
7:01 Sirp H
Õhukese riigi ideaal sillutab teed algokraatiale Säärane on paroodia siht: ei eales karta liialdusi, sest kui see märki tabab, on see lihtsalt eellooks millelegi, mida keskid hiljem teevad ilma naeru ja häbita, mehise tõsikindlusega. ...
7:01 Sirp H
Avarate võimalustega ja mitmekihiline Ukuaru muusikamaja Sel nädalavahetusel avatakse Rakveres pidulikult Ukuaru muusikamaja: avakontsert on 30. jaanuaril kutsutud külalistele ja 31. jaanuaril avalikkusele. Loodetavasti Lääne-Virumaa mõjurikkaks kultuurikeskuseks kujunevat hoonet ja muusikamaja plaane tutvustab 2025. aasta 12. novembrist Rakvere kultuurikeskuse juhina töötav Kertu Orro, kelle esimene suur ülesanne ongi Ukuaru käivitamine. ...
7:01 Sirp H
Karjäär ilma mänedžerita: kas valik, paratamatus või privileeg? Mida on ühist pianist Sten Heinojal, džässmuusikul Karmen Rõivassepal ning bluusimutina tuntud Kaisa Lingul? Kõik kolm on ehitanud oma karjääri üles ilma mänedžeri abita. Kuigi nad on aastate jooksul mõningaid ülesandeid delegeerinud, ei ole ükski neist seni näinud vajadust klassikalise artisti-mänedžeri suhte järele. ...
7:01 Sirp H
Aitäh, Heie Marie Treier 63aastasena on raske haiguse tõttu meie seast lahkunud kunstiteadlane ja -kriitik Heie Marie Treier, empaatiline ja hea hing, armastatud õppejõud ning alati inspireeriv ja iga auditooriumi kaasa haaranud nüüdiskunsti mõtestaja. Heie taastas 2000. aastal almanahhi Kunst ilmumise vahepeal katkenud traditsiooni, seda hulga mahukamas ja vaevanõudvamas kvartaliajakirja formaadis. Pöördelistel 1990. ...
7:01 Sirp H
Heie Marie Treier 15. I 1963 – 21. I 2026 Meie seast on lahkunud Heie Marie Treier, kunstiteadlane ja -kriitik ning kunstiajaloo õppejõud. Eesti kunstikultuur on kaotanud erudeeritud ja laia silmaringiga inimese, kes suhtus oma töösse sügava missioonitundega ning inspireeris aastakümneid mitmeid põlvkondi. Tema tähelepanu fookuses oli XX ja XXI sajandi kunst ning ühiskondlike paradigmamuutuste refleksioon kunstis ja kunstiteaduses. Heie Marie Treier sündis 1963. aasta 15. jaanuaril Tartus. ...
7:01 Sirp H
Mänguväli on kardinaalselt laienenud Tänavu saavad Kumu ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) 20aastaseks, Eesti Arhitektuurimuuseum 35aastaseks ning Rotermanni soolalaos täitub 30 aastat regulaarset näitusetegevust. Sel puhul toimus 14. jaanuaril vestlusring, kus osalesid EKKMi üks asutaja ja Kumu kuraator Anders Härm, kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre, arhitektuuriajaloolane ja Eesti Arhitektuurimuuseumi üks asutaja Mart Kalm ning kunstnik ja Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu esindaja Elo Vahtrik. ...
7:01 Sirp H
Eesti doki trikster 12. jaanuaril sai Mark Soosaar 80aastaseks. Seoses selliste ümmarguste sünnipäevadega tuleb tahtmine panna inimene ja tema töö pjedestaalile, kappi klaasi taha, käsitseda ainult valgete kinnastega ja rääkida sellest, mida tema filmid omas ajas tähendasid. Juubelid, teadupärast, tahavad ju möödunut fikseerida. Soosaare puhul see loogika hästi ei tööta. Temast ei saa head vitriinieksponaati, sest ta on oma loomult piirikuju – selline, kellele esmatähtis algab sealt, kus klaasid kukuvad. ...
7:01 Sirp H
Akadeemikute tuleproov Ilmselt võib hinnata Euroopa filmiauhindade olulisust päevakajalises või kultuuriteemalises uudisvoos igat moodi. On ka neid, kes on seda meelt, et nende üleandmisürituse puhul on tegu tagaaia pooleldi erapeoga, kus patsutatakse üksteisele tunnustavalt õlale filmide eest, mida peale tegijate enda keegi näinud ei ole. Kui piisavalt kaugele välja suumida, siis suurel skaalal tundubki ilmselt „ebaoluline“ ka kõik muu peale Oscarite. Mis seal salata: süngematel aegadel on mulle endalegi nii tundunud. ...
7:01 Sirp H
Ilmapuu Vahel viib elu sinna, kuhu ise minna ei oskakski. Sain sellele kinnitust hiljuti, kui käisin Eestist umbes poolteist korda suuremas Kesk-Ameerika riigis Guatemalas. Olin Guatemala kohalolu ja vihjeid sellele riigile oma elus märganud juba varem. Ta oleks mind nagu kuskilt kaugelt kutsunud. Tagantjärele meenub gümnaasiumi hispaania keele õpiku pilt, kus peal riigi ilmselt kõige tuntum vaatamisväärsus Tikali tempel. ...
7:01 Sirp H
Puhutine Stroomi rannahoone Pealinna supelrandade popurrii on aina rikkalikum. Kopenhaagenlikult tahetakse vette sulpsata nüüd keset linna majade vahel Kalarannas, tuhanded on üles leidnud intiimsema Pikakari Paljassaares, aga ära pole unustatud ka Piritat ja Pelguranda. Ometi said peesitamine ja suplus jõudeelu osaks alles XX sajandil. Privilegeeritud härrasrahva kaudu jõudsid need tervistavat meelelahutust kuvavad harjumused ka keskklassi ja töölisteni. ...
7:01 Sirp H
Inimene monumendi asemel On suur ahvatlus alustada kirjutist vene kirurgist Nikolai Pirogovist väikese maalilise stseeniga Tartus Pirogovi pargis istuvatest tudengitest, kes tõenäoliselt ei pruugi tema kohta midagi teada. Sealne väärikas ametlik mälestusmärk ei vii tingimata mõtteid inimese tormilisele ja väljakutseterohkele saatusele. Isegi mälestusteraamatus, millest on pikk katkend tõlgitud nüüd eesti keelde, pole autor kirjeldanud kõiki oma eluetappe. ...
7:01 Sirp H
„Tahta mitte midagi, tahta kõike“ Mõnikord mõjuvad kellegi nägemused kultuurimaailmale nagu piljardi avalöök, mis paneb palju kuule ühe hetkega eri suunas veerema. Nii on võrdlemisi keeruline ülehinnata Apollinaire’i nägemust 1902. aastal Praha püha Vituse katedraalis: Apollinaire nägi ühes kabelis justkui enda kujutist ja oli mitu päeva sellest häiritud. ...
7:01 Sirp H
Valguses, õrnuses Kui vahel ka tundub, et kogu maailm on veerlemas ühes ja samas oravarattas, on rõõm avastada, et leidub ikka neid, kes liiguvad hoopis teistpidi või teises, näiteks hundirattas, nagu Eeva Park – tehes õhus / tagurpidi / kolm kukerpalli, vaikselt lootes, et kondid terveks jäävad. Mitte küll alati muretult, mõnigi kord elu eest lidudes, tehes üha uusi edasisööste, võttes üha uuesti hoogu hüppeks, / et muuta suunda, / karata välja roopast, / üha kiiremini veerevate rataste alt. ...
7:01 Sirp H
Luuletamine ongi hundiratas Võib oletada, et Eeva Pargi luulekogu „Hundirattas“ küpses seitse aastat. Pargi eelmine luulekogu „Metsalise loits“ ilmus 2018. aastal. Vahepeal on ilmunud ka mälestusteraamat „Minu kuninglikud kaelkirjakud“ ja samuti mälestusliku koega „Ringmäng ehk Aedniku 12 kuud“, kuid „Hundirattas“ erineb neist nii žanrilt kui ka teemadelt.„Hundirattas“ algab küll justkui „Ringmängu“ jätk sisekaemusliku aiapildiga ning selles näib leiduvat ka mälestusi, aga mitte ainult. ...
7:01 Sirp H
Naine naise peal. Pipart postfeminismi pragudesse Aasta lõpus tabab meediat parimate raamatute esiletõstmise sund. Mulluste soosikute seas oli ka Sophie Gilberti glamuuriküllane popkultuurikriitika „Girl on Girl“, mille ühe hingetõmbega alla kugistasin. Niivõrd samas taktis lõi mu süda briti päritolu USA naisõiguslasega. Olin Gilbertile muidugi lihtne saak: mu teadmised televisioonist, transgressiivsetest reality-show’dest, Instagramist jms on tõesti napid. ...

1 2 3 4 5 6 » Proovi erinevaid layout'te: vajuta ”Seaded” ja vali sobiv. Seadista ridade arv oma ekraani järgi.