Uudishimu
Märgi loetuks
Tavaline
Ainult uued
Loen hiljem
Populaarsemad
Kõik allikad
Kuula raadiot
Seaded
7:07
Õhtuleht
H
GRÖÖNIMAA KRIIS | Urmas Paet: tüli USA ja Euroopa vahel teenib Venemaa huve
Euroopa Parlamendi saadiku Urmas Paeti hinnangul on praegu Euroopa välispoliitikas kõige tõsisem ja riskantsem teema USA huvi Gröönimaa vastu. Paeti sõnul on tegu arenguga, millel on potentsiaal viia Ameerika Ühendriigid ja Euroopa liitlased omavahel sügavasse konflikti.
7:07
Õhtuleht
H
RIIK TÕMBAB END KOOMALE: omanik andis ostetud Porkuni mõisa riigile lihtsalt tagasi
Kodukontorite leviku tõttu vajavad riigiasutused üha vähem kontoripinda, mistõttu tõmbuvad üha enam koomale ja kogunevad kontoritesse, kus võib koos olla palju asutusi.
7:04
Elu24
H
Uus raamat: Norra kroonprintsessi kriminaalne poeg Marius pidas salajast seksipäevikut
Norra kroonprintsessi Mette-Mariti poega, 29-aastast Marius Borg Høibyt süüdistatakse mitmes erinevas kuriteos. Uus raamat paljastab, et Mariusel oli telefonis niinimetatud seksipäevik, kus olid ta naisvallutused videotena.
7:04
Sirp
H
Sirbi laureaadid 2025
Olen kolleegi ja kultuurikriitiku Andrei Liimetsa tegemisi paaril viimasel aastal vaadanud kerge imetluse ja hirmuvärinaga, sest pärast vabakutseliseks hakkamist on ta asunud justkui kvantitatiivse rekordi püstitamise teele, tõestamaks, et inimvõimete piiride osas valitsevad mingid iganenud arusaamad. Ainuüksi Sirpi kirjutas ta 2025. ...
7:04
Õhtuleht
H
POLITSEIJUHTIDE KRIMINAALASJA VASTUKAJA: kodanikud on kriitilised prokuratuuri ja KAPO tegevuse osas
Norstati värske küsitluse tulemused näitavad, et Elmar Vaheri juhtumi puhul ei kiida inimesed heaks prokuratuuri ega KAPO tegevust, kuid pigem kiidavad heaks kohtuvõimu tegevuse.
7:01
Sirp
H
Jüri Plink 7. III 1938 – 22. XII 2025
Meie hulgast lahkus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kauaaegne õppejõud, muusikapedagoogika professor Jüri Plink. 1968. aastast oli ta Tallinna Konservatooriumi üldklaveri õppejõud ning aastatel 1971-1972 ja 1975–1983 üldklaveri kateedri juhataja. 1983. kuni 1987. aastani oli ta konservatooriumis interpretatsiooni teaduskonna dekaan ja 1989. aastast muusikapedagoogika professor. Jüri Plink oli tihedalt seotud ka Tallinna Muusikakeskkooliga. ...
7:01
Sirp
H
Imbi Lind 3. VIII 1930 – 20. XII 2025
20. detsembril lahkus meie seast kunstnik Imbi Lind. Imbi Lind sündis Valgas trükitöölise perekonnas. Tema vanematel Johan ja Alevtina Linnul oli Hargla kihelkonnas Laanemetsa talu. 1949. aastal lõpetas Imbi Lind Valga I Keskkooli ning astus Tartu Riiklikku Kunstiinstituuti. Teisel kursusel abiellus ta seal samuti õppiva Luulik Kokamäega, kes on maalinud temast terve galerii kauneid portreesid. ...
7:01
Sirp
H
Kas auk seinas on kunstiteos?
Hobusepea galeriis avatud näitusel „Amuse“ ehk „Lõbu“ uurivad Petra Vehviläinen ja Tuomas Lehtomaa, näituse pealkirjale vastavalt, lõbu kui sellise eri tahke. Eestis esmakordselt esinevad Tuomas ja Petra on mõlemad Helsingi kunstiakadeemia skulptuuri eriala vilistlased ning tegutsevad Helsingis. Nende loomingu keskmes on skulpturaalsed ning kohaspetsiifilised installatsioonid, mida võib kohata nii galeriides, linnas kui ka metsas. ...
7:01
Sirp
H
See laps on loonud taeva ja maa
Fotodel on haiglad, voodid, vannid, basseinid, meditsiiniseadmed, naerugaasiaparaadid, kummikindad, vetsupotid, ämmaemandad, arstid, kirurgid, isad, lapsed, sünnitajad. Siin on verd, vett, pisaraid. Need on tavalised sünnitused, mis leiavad aset kogu aeg, iga päev, ka tuhandeid aastaid tagasi ja ilmselt ka veel mõnda aega tulevikus. Ja mis samal ajal on nii erilised selle osalistele, sest iga sündiv laps avab endaga ukse uude maailma. ...
7:00
Sirp
H
Henrik Visnapuu auhinna said Janika Kronberg ja Reijo Roos
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) kuulutas 2. jaanuaril välja Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna tänavused laureaadid. Seekord anti välja kaks auhinda: üks mõjuka elutöö eest ja teine silmapaistvale noorele andele. Tunnustuse pälvisid Janika Kronberg pikaaegse tegevuse eest pagulaskirjanduse vallas ning Reijo Roos luulekogu „tere kas tohib / tere kas võisõ“ ja muu tegevuse eest. Auhind anti neile üle 7. ...
7:00
Sirp
H
Savi see publik
Kas sa seda anekdooti tead: kolm naist astuvad baari … Ilmselt mitte, sest tavaliselt astuvad baari eestlane, venelane ja sakslane, mõne ameti esindaja (sagedasti vaimulik) või siis mõni araks tembeldatud loom nagu jänes või hiir, kes end julgeks joob. Sageli aga lihtsalt kaks või kolm meest, sest baar on nende koht, kus heal juhul tilbendab leti ääres üksik arutu blondiin. ...
7:00
Sirp
H
Kas kõik on ikka kõige paremas korras?
Kui teha detsembrikuus kuulatud kontsertide põhjal kokkuvõte Eesti elanike kultuurihuvi ja majandusliku olukorra kohta, võiks öelda, et kõik on kõige paremas korras. Hoolimata piletite järjest tõusvast hinnast (oleme Lääne-Euroopale kenasti järele jõudnud) olid saalid enamasti puupüsti täis ning ka klassikalises muusikas on tekkinud tähed, kelle peale joostakse tormi. Aasta viimane kuu on publikuhuvi poolest üldse eriline, sest kes ei tahaks osa saada vähemalt ühest jõulukontserdist. ...
7:00
Sirp
H
Elu on lühifilmide jaoks liiga pikk ehk miks ma ei kannata lühifilme
Pole kasutumat, armetumat vormi kui lühifilm. Kui juba mängufilmigi on tänapäeva inimesele üha võimatum maha parseldada, siis lühifilmi vaatamiseks peaks inimese kinni siduma nagu „Kellavärgiga apelsini“1 peaosalise, silmalaud klambritega pärani kiskuma, lühifilme otse ajju kanaldama. Teisisõnu: tuleks saata ta filmifestivalile või kinno. Võiks ju arvata, et lühifilme on lihtne vaadata, aga hoopis vastupidi. ...
7:00
Sirp
H
Kivist maailma kasvatamas
Eelmise aasta detsembrikuu lõpus otsustasin ühel reedel teha päevareisi Tallinnast Kuressaarde. Olin aasta vältel lugenud isuäratavaid teateid sealsetest näitustest ja kutse Mari Männa isikunäitusele oli viimane piisk. Helena Keskküla, kelle kivikujusid on hiljuti eksponeeritud EKKMis, töötab nüüd Saaremaa kultuurivara kunstikuraatorina. ...
7:00
Sirp
H
Ruum on väike, žestid suured
Neeme Külma näitus galeriis Tütar on kunstniku järgmine etteaste pärast kahte Alice Kasega kahasse tehtud näitust Tallinna Linnagaleriis (2022) ja Tartu Kunstimajas (2023). Praegune väljapanek kannab pealkirja „en face“ – see on balletitermin, kus „en face“ tähistab näoga publiku poole olemist. Kes on see Neeme Külm, kes ennast sel näitusel publikule näitab? Lihtsakoeline vastus on: ruumi dekonstrueeriv Neeme Külm. ...
7:00
Sirp
H
Pildikummardajate mihklipäev
Kujur Neeme Külma ülesastumine Tütar galeriis on osutunud laastavaks reidiks. Ukseklaas on puruks ning tuttav ekspositsioonisein, hoole ja armastusega laastuplaadist ehitatud, on relakaga rohmakalt keskelt pooleks räsitud. Nagu oleks otsitud varjatud ehitusvigu või olnud maja lammutamisega lausa tuli takus. Vähe sellest, lahti lõigutud seinapaneel on köitega poodud õhku kiikuma nagu lindprii Metsikus Läänes. Rüüstamise jälgi on veel. ...
7:00
Sirp
H
Arhitektuurivõistluste aasta 2025
Iga võistlusaasta on oma nägu. Tasub meelde tuletada, et 2024. aastal oli 22 võistlust. Kui palju tehti neid 2025. aastal? Liina Soosaar: Arhitektide liidu osalusel ja teadmisel korraldati 14 võistlust. Seda on erakordselt vähe. Riigi Kinnisvara võistlusi on praegu toimumas ainult üks. Omajagu võistlusi on korraldanud Tallinna linn ja silma paistab ka eravõistluste hulk. Mida nende seast võiks välja tuua? ...
7:00
Sirp
H
Inseneriharidus arhitektuurirüüs
Tallinna tehnikaülikool kui Eesti suuruselt teine ja üle sajandi vana ülikool on ehitanud palju, aga veel rohkem plaaninud seda teha. Selle õppeasutuse arhitektuurilugu, mis palju rikkam raamatu pealkirjas lubatud Mustamäe kampusest, on vägagi väärt ülevaatlikku kirjapanemist. Lihtsalt pildialbumite aeg on ümber ning arhitektuuriajalugu üks institutsiooni tummiseid esitlusviise. ...
7:00
Sirp
H
Muigega muserdavast
Kristi Küppar sisenes eesti kirjandusse võrdlemisi hilja, ent seevastu võidukalt ja viljakalt. Raamatuaasta tõi rohkelt tunnustust: suvel sai Küppar Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel käsikirja „Nadinunnadi-nadinaa“ eest ajalehe Postimees Jaan Tõnissoni eriauhinna. Sama teosega, mis raamatuna ilmus pealkirjaga „Viimane lusikas“, on Küppar nüüd Järva valla A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia kandidaatide hulgas. ...
7:00
Sirp
H
Jälle Jumal ei vasta
Miina Piiri „Noviits“ on kristlik põnevik, mis märgiti ära Eesti Kirjanike Liidu 2025. aasta romaanivõistlusel. Teose tegevus toimub XVI sajandil Rooma lähedal Püha Honoré kloostris ja jaguneb kahte ossa. Esimene, mis keskendub noviitsile ja tema õpetajale, on lõbus vimkasid täis lugu. Teise osa keskmes on Jeesuse taassünd: Jumala poja juhtumiste kaudu selgitatakse kloostri üleloomulikku tausta ja ühtlasi kerkivad rohkem esile kristlikud väärtused-küsimused. ...
7:00
Sirp
H
Muusadest ja muust
Livia Viitoli kokku pandud mahukas konvoluut sisaldab tegelikult kolme raamatut, mis kõik seotud luuletaja ja kultuuritegelase Liidia Tuulse elu ja loominguga. Valgast pärit neiu õppis Tartu ülikoolis germanistikat ja kunstiajalugu ning abiellus 1932. aastal kunstiteadlase Armin Tuulsega, kellega koos põgenes 1944. aastal Rootsi. Armin Tuulse sai seal erialast tööd: ta oli aastaid Stockholmi ülikooli kunstiajaloo professor ning uuris keskaegseid kirikuid. ...
7:00
Sirp
H
„Helista, ingel, kannelt, las Püha Naine läheb tantsima!“
Ta jättis mulle väikese pildi, millel oli sama ikoon, mille juures olin näinud teda palveid lugemas. Jumalaema, ümmargune valguse tanu peas ja laps süles. Ja peenikese vahaküünla. Et süüdata, kui süda on kurb. Juba ära minnes pööras ta ringi ja küsis, kuidas ma olin tema haigust näinud. See on üksnes kogemus, ütlesin. Meditsiiniline kogemus. Ei-ei, ütles ta. Ma näen, et te näete rohkem. Ta jättis hüvasti, ja lahkus. Tegin akna lahti, et tuulutada. ...
7:00
Sirp
H
Kust võiks saada parema ülevaate eesti kirjandusest, kui mitte Loomingust?
Palju õnne uuele ametikohale asumise puhul! Suur aitäh! Millele koondub peatoimetaja tähelepanu järgmisel viiel aastal? Kuidas seda saavutada? Tahaksin teha võimalikult head kirjandusajakirja, mida oleks huvitav lugeda. Kui kõik olulisemad kohalikud autorid avaldaksid korra aastas mõne teksti Loomingus, oleks see suur asi. Kindlasti on oluline ajakirja nähtavus. Samuti soovin, et toimetajatel oleks oma töö tegemiseks võimalikult toetav keskkond – sellest sõltub ajakirja hea käekäik. ...
7:00
Sirp
H
Püstijalamuusikal nüüdisaja hedonistile
Kusagil Põhja-Tallinnas on avatud uus baar, nimega Amsterdam. See ei ole koht, kuhu satutakse juhuslikult hilistel öötundidel, kui ülejäänud kõrtsid on ukse külastajatele juba sulgenud. See on Krulli kvartali kõrgustesse peidetud ajutine speakeasy bar, etenduspaik, kuhu jõudmiseks tuleb läbida ükssarvikutest pakatav uusarendusrajoon ning sisenemisel leida end samast ruumist käsitööõlut ja gurmee hot dog’e pakkuva restoraniga. ...
1
18
19
20
21
22
»
Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.
Android