Uudishimu

Find

R07:10 Sirp H
Metsaüksiklased ehk Üksindusest väljapääs on väljapääs loodusesse Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile nagu võluvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koostöövõime. Läbi sajandite on meil olnud ka lugusid, kus keegi lähebki metsa elama ja elab seal erakuelu. Elupäevade lõpuni. ...
R07:10 Sirp H
Äärekivi on maailma piir Näitekirjanik Andra Teede tahtis teada, kuidas elavad temast erinevad inimesed. Aastaid tagasi intervjueeris ta liikumispuudega inimesi ning kirjutas nende kohtumiste põhjal kaheksast monoloogist koosneva näidendi. Näidend ootas oma õiget aega ja leidis nüüd parima koha VAT-teatri mängukavas. Kus siis veel peaks kõnelema elulisi lugusid raskustega toime tulekust kui mitte teatris, kus kunstiline juhtki on liikumispuudega ning kus räägitakse palju noortest ja hakkamasaamisest. ...
R07:10 Sirp H
See teie Sooster Soosteri koolkond … see on siis Tartu koolkond? Moskva koolkond? Ei – hoopis Viljandi koolkond! Ja tuhka sellest, et Ülo Sooster pole kunagi Viljandis elanud ega tõusnud ka sel sügisel surnust, et Viljandis tegusid tegema hakata. Ivar Põllu eestvedamisel on Viljandis nüüd 12 noort inimest, kellele Sooster pole üksnes kuju kunstiajaloos, vaid inspiratsiooniallikas ja mõjutaja, võib-olla isegi (mõtteline) dialoogipartner. ...
R07:10 Sirp H
Vaid koletis on võimeline mängima jumalat Mehhiko-Ameerika režissööri Guillermo del Toro kaua oodatud Mary Shelley „Frankensteini“ (1818) adaptatsioon valmistab nii imetlust kui ka pettumust: visuaalselt nauditav, ideedest tulvil, segane, originaalteosest kõrvalekalduv. Ent filmi ei tohi käsitleda vaid kuulsa teose ekraniseeringuna, kuigi del Toro on teinud seda, mida tema eelkäijad, eelkõige kuulus James Whale, pole suutnud – lasta teadlasel ja tema loodud koletisel rääkida oma lugu nii, nagu on raamatus. ...
R07:10 Sirp H
Sirbi laureaadid 2025 Tanel Mällo kirjutas 2025. aastal Sirpi viieosalise artikliseeria tehisintellektist „Inimene masina ees“. Üldise tehisintellekti vaimustuse taustal mõjub tema vaade tehisintellektile kui puuslikust valejumalalale ja võimuvahendile külma dušina. Ent Mällo ei ole kitsapiiriline tehnoloogiakriitik, vaid vaeb tehisintellekti võimu, moraalse vastutuse ja inimloomuse vaatepunktist. ...
R07:10 Postimees H
Eesti üks paremaid kümnevõistlejaid vahetas treenerit, alustades koostööd endise tipuga Tunamullune Eesti kümnevõistluse meister Rasmus Roosleht tegi sügisel olulise muutuse.
R07:10 Postimees H
VIDEO ⟩ Kes oli Renee Good, kelle maha laskmine tõi ameeriklased tänavatele protestima? Naine, kelle USA föderaalse immigratsiooni- ja tolliameti ICE ametnik Minnesotas Minneapolises maha lasi, on identifitseeritud kui Renee Nicole Good, 37-aastane kolme lapse ema, kes oli äsja linna kolinud.
R07:10 Õhtuleht H
„Probleemid jätkuvad.“ Jahimehed küsivad hundiküttimislubadele lisa Kui varasematel aastatel on jahimehed olnud kimpus riiklikult kehtestatud hundiküttimisnormide täitmisega, siis sel talvel on kõik teisiti. Hunte ja nende jälgi lumel on nii palju, et nad kohtuvad metsas jahimeestega kohe, kui küttimisluba väljastatud.
R07:10 ERR H
Vaatlejad: Iraani režiim võitleb ellujäämise nimel Iraani protestid paisuvad aina suuremaks ning meeleavaldused on levinud üle riigi. Meeleheitel režiim lülitas neljapäeval 1979. aastal kukutatud šahhi järeltulija sõnumite leviku pidurdamiseks riigis välja interneti ning rahutused raputavad islamiriigi alustalasid.
R07:07 Sirp H
Sirbi laureaadid 2025 Tõnis Kahu on ennekõike tuntud kui suurepärane popmuusikakriitik, kuid ühtlasi on ta Eestis üks paremaid tehnoloogilise kultuuri mõtestajaid. Ta ei kirjuta sageli, mistõttu võib julgelt väita, et iga tema teksti ilmumine on sündmus. 2025. aastal kirjutas ta Sirpi kolm kunstiarvustust, mis kõik on huvitavad, provokatiivsed, analüütilised ning sünge poeetilise laenguga. Kõigi kolme artikli puhul on tegu mitte ainult väga heade arvustuste, vaid ka autonoomsete kunstiteostega. ...
R07:04 Sirp H
Sirbi laureaadid 2025 Olen kolleegi ja kultuurikriitiku Andrei Liimetsa tegemisi paaril viimasel aastal vaadanud kerge imetluse ja hirmuvärinaga, sest pärast vabakutseliseks hakkamist on ta asunud justkui kvantitatiivse rekordi püstitamise teele, tõestamaks, et inimvõimete piiride osas valitsevad mingid iganenud arusaamad. Ainuüksi Sirpi kirjutas ta 2025. ...
R07:03 Õhtuleht H
MÄLUMÄNG | Kas Henry Laksi mäletate?
R07:01 Sirp H
„Kes maksab, tellib muusika“ Pealkirjas on küll levinud ütlus, aga kui nüüd rääkida muusikakultuurist, siis – kes on see, kes maksab? Ja miks keegi üldse peaks muusika eest maksma? Mida üldse tähendab tänapäeval muusika eest maksmine, kui nii suur hulk muusikat on voogedastusplatvormidel vabalt kättesaadav ning muusika kõlab ka pelga ruumitäitena peaaegu igal pool kohvikust kaubamajani? ...
R07:01 Sirp H
Jüri Plink 7. III 1938 – 22. XII 2025 Meie hulgast lahkus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kauaaegne õppejõud, muusikapedagoogika professor Jüri Plink. 1968. aastast oli ta Tallinna Konservatooriumi üldklaveri õppejõud ning aastatel 1971-1972 ja 1975–1983 üldklaveri kateedri juhataja. 1983. kuni 1987. aastani oli ta konservatooriumis interpretatsiooni teaduskonna dekaan ja 1989. aastast muusikapedagoogika professor. Jüri Plink oli tihedalt seotud ka Tallinna Muusikakeskkooliga. ...
R07:01 Sirp H
Imbi Lind 3. VIII 1930 – 20. XII 2025 20. detsembril lahkus meie seast kunstnik Imbi Lind. Imbi Lind sündis Valgas trükitöölise perekonnas. Tema vanematel Johan ja Alevtina Linnul oli Hargla kihelkonnas Laanemetsa talu. 1949. aastal lõpetas Imbi Lind Valga I Keskkooli ning astus Tartu Riiklikku Kunstiinstituuti. Teisel kursusel abiellus ta seal samuti õppiva Luulik Kokamäega, kes on maalinud temast terve galerii kauneid portreesid. ...
R07:01 Sirp H
Mart-Olav Niklus 22. IX 1934 – 25. XII 2025 Esimesel jõulupühal jõudis lõpule Eesti Teaduste Akadeemia medali kavaleri Mart Nikluse pikk elutee. Tunneme teda esmajoones kui teisitimõtlemise ja Eesti vastupanuliikumise sümbolit. Lõpetanud Tartu ülikooli 1957. aastal, astus ta aspirantuuri. Paraku katkes noore ornitoloogi teadlaskarjäär juba 1958. aastal, kui ta mõisteti nõukogudevastase tegevuse eest vangi ja saadeti vangilaagrisse. Seda korduvalt. Uute tuulte saabudes vabanes ta lõplikult 1988. ...
R07:01 Sirp H
Ants Soots 19. II 1956 – 27. XII 2025 Must leib – just nii öeldi sinu kohta ühel koorikonverentsil. Must leib on oma, ehe, juuretisega. Tema valmistamiseks on vaja aega, oskusi ja hoolt … ja ta ei lase enam lahti. Juurtega maalt, Aakrest, saatis kõiki sinu tegemisi kaalutletus, visadus, talupojatarkus ja erakordne huumoritaju – sa võtsid kõigeks aega. Rääkisid tõsistel teemadel nii, et „kõik metsad on vait“, ja ühtlasi naerutasid pisarateni. ...
R07:00 Sirp H
Selektiivsusest hariduses Hiljuti kajastati ajakirjanduses korduvalt Aruküla kooli lugu, kus lapsed paigutati hinnete alusel klassidesse. Minu lennus väikeses Kärdla keskkoolis oli 1980. aastate lõpus kolm paralleelklassi. Ühte neist nimetati eliitklassiks ning me ise uhkeldasime – vähemasti pidasime täiesti normaalseks –, et just sinna kuulume. Lapsed jaotati hinnete järgi, mõned said sellesse klassi vist ka mingite teenete või muul alusel, näiteks tuntud vanemate lapsed. ...
R07:00 Sirp H
Räuskamisse mattuv mälestus nõrgast mõtlemisest 4. jaanuaril oli Gianni Vattimo (1936–2023) 90. sünniaastapäev. Mis sellest, justkui juba kõlaks mu kõrvus meie ajale omane ärritunud toonil küsimus. Kogu see postmodernne veiderdamine ja vastuolude vaibutamine on moest läinud jamps, võidakse öelda ja sellist diagnoosi on raske suisa kummutada. ...
R07:00 Sirp H
Päris mäng Pean tõdema, et Ameerika mõtleja James P. Carse’i (1932–2020) nimi oli mulle kuni arvustatava raamatu lugemiseni tundmatu. Küll aga avastasin kohe alguses, et tema ideed resoneerivad paljude teiste mõtlejatega, kellega olen tuttav. Nende seas torkab silma muidugi Gilles Deleuze, kellele on mäng samuti äärmiselt oluline kategooria. Lisaks meenus Juri Lotman, kes teeb mängust kunsti ja teaduse kõrval omaette modelleerimisviisi. ...
R07:00 Sirp H
Kas auk seinas on kunstiteos? Hobusepea galeriis avatud näitusel „Amuse“ ehk „Lõbu“ uurivad Petra Vehviläinen ja Tuomas Lehtomaa, näituse pealkirjale vastavalt, lõbu kui sellise eri tahke. Eestis esmakordselt esinevad Tuomas ja Petra on mõlemad Helsingi kunstiakadeemia skulptuuri eriala vilistlased ning tegutsevad Helsingis. Nende loomingu keskmes on skulpturaalsed ning kohaspetsiifilised installatsioonid, mida võib kohata nii galeriides, linnas kui ka metsas. ...
R07:00 Sirp H
See laps on loonud taeva ja maa Fotodel on haiglad, voodid, vannid, basseinid, meditsiiniseadmed, naerugaasiaparaadid, kummikindad, vetsupotid, ämmaemandad, arstid, kirurgid, isad, lapsed, sünnitajad. Siin on verd, vett, pisaraid. Need on tavalised sünnitused, mis leiavad aset kogu aeg, iga päev, ka tuhandeid aastaid tagasi ja ilmselt ka veel mõnda aega tulevikus. Ja mis samal ajal on nii erilised selle osalistele, sest iga sündiv laps avab endaga ukse uude maailma. ...
R07:00 Sirp H
Näkku joonistatud tõde Kõik on klaar. Trajektoor selge. Lennukaar on lõpuni jälgitav. Selgelt joonistub välja kulminatsioon, kuid süsteemsus kaalub selle üles – vähemalt juhul, kui kõne all on tervik. Eesmärk – tõde – on saavutatud. Niivõrd, kuivõrd tõde inimesele kättesaadav on. Oma abstraktses paatoses sobib eelkirjutatu kirjeldama nii Henn Roode kunsti kui ka tema näitust Tartu kunstimuuseumis, ent mitte viimseni. ...
R07:00 Sirp H
Henrik Visnapuu auhinna said Janika Kronberg ja Reijo Roos Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) kuulutas 2. jaanuaril välja Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna tänavused laureaadid. Seekord anti välja kaks auhinda: üks mõjuka elutöö eest ja teine silmapaistvale noorele andele. Tunnustuse pälvisid Janika Kronberg pikaaegse tegevuse eest pagulaskirjanduse vallas ning Reijo Roos luulekogu „tere kas tohib / tere kas võisõ“ ja muu tegevuse eest. Auhind anti neile üle 7. ...

1 36 37 38 39 40 » Proovi erinevaid layout'te: vajuta ”Seaded” ja vali sobiv. Seadista ridade arv oma ekraani järgi.