Uudishimu

Find

7:03 Elu24 H
VIDEO ⟩ Neandertallaste laia nina saladus selgus lõpuks tänu Altamura mehe koljule Ainsa teadaoleva veidra välimusega neandertallase kolju ninaluude digitaalne analüüsimine näitas, et meie iidsete sugulaste tohutud ninad ei arenenud karmi kliima talumiseks.
7:03 Sirp H
„Parem aga on, mõtlen, armastada käsust välja tegemata“ Kohtume emeriitprofessor Jüri Talvetiga Werneri kohvikus. Allkorrusel sumiseb elu, tudengid saalivad kohvitopsidega edasi-tagasi või klõbistavad kohvikulaudade taga arvutiklahve. Üleval galeriis, mille seinu ehivad Tartu vaimuinimeste šaržid, on vaiksem. Talvet räägib kirglikult, puhuti muheleb, jutustab meelsamini teistest kui endast. ...
7:03 Sirp H
Mis on ühist tõlkimisel ja kudumisel? Nagu igal aastal, anti ka tänavu rahvusvahelisel tõlkijate päeval, 30. septembril üle August Sanga luuletõlkeauhind, mille sai Anna Verschik Julia Mussakovska luuletuse „Õitseb magnoolia võõras aias“ tõlke eest ukraina keelest, ning pikaaegse ja viljaka toimetajatöö eest Lembe ja Edvin Hiedeli toimetajaauhind, mille pälvis Katrin Kern. Tõlkijaks imbumine Triinu Tamm: Palju õnne teile veel kord tunnustuse puhul! Auhind on üks punkt pikal teekonnal. Kuidas aga see teekond algas? ...
7:03 Sirp H
Ruumimõte on alati arhitektiga Grete Tiigiste kureeritud arhitektuurimuuseumi näitus „Kui ma parajasti maju välja ei mõtle …“ on meeldetuletus, kui mitmekesine on arhitekti loometegevus ka siis, kui ta ei projekteeri.Näitusele valitud nimekate Eesti arhitektide tööd annavad meeldiva, kuid turvalise tervikpildi kunstipraktikatest arhitekti maailmataju avardamise vahendina. Kunsti ja arhitektuuri tihe põiming ulatuvad arhitektuuri kui distsipliini algusaega. ...
7:03 Sirp H
Mis vene filosoofial viga on? Venemaa usuinstitutsioone on geopoliitika pingestudes väljaspool kodumaad tabanud tagasilöögid. Pole ka ime. Asi pole vaid vene vaimu teokraatlikes kihistustes, isevalitsejate ja kiriku igikestvates seostes ja tsesaropapismis, nagu on kiriku riigi osakonnaks muutumist nimetanud filosoof Solovjov. ...
7:03 Sirp H
Solidaarne teatri rahastamise süsteem, ae?! Viimasel ajal on uudiste lugemine üks päeva ebameeldivamaid kohustusi – ühelt poolt võiks ju üks normaalne inimene jälgida, mis parasjagu siin ja mujal toimub, teisalt on masendava info maht nii suur, et vahel tekib küsimus, kas edasi lugedes on ühel tundlikul inimesel veel võimalik jääda täie mõistuse juurde. ...
7:03 Sirp H
Kõnnak ja seisak Vool, peatu, ilus oled, seisak! Seisev tiigivesi rikneb küll kiiresti, kuid on oma ja armas, mõjub turvaliselt, erinevalt mäslevast mägiojast või kärestikust, kus ainult lõhel lõbu laialt. Eesti võimudel oleks viimane aeg Rooma paavstile palvekiri saata, et ta me maa jumalaema asemel hoopis seisakupühak Stagnatiusele omistaks ning sel viisil tiitli päriseluga taas kokku viiks. Kui sellist pühakut veel pole, peab selle leiutama, sest aukohta vääriks ta paljudes riikides, mitte ainult Eestis. ...
7:03 Sirp H
Inimene masina ees V „Vaadake seda,“ ulatas Sammalhabe veest leitud oksa sõpradele näha. „See on röövikuid täis. Ja röövikud ongi saarel kogu lehestiku nahka pannud. Teist seletust ei ole. Looduse tasakaal on rikutud.“ Eno Raud, „Naksitrallid“ Kainestav koidik Kui naksitrallid viimaks mõistsid, et nende elegantsed sekkumised keerasid lõpliku lahenduse toomise asemel asja iga kord hoopis kraadikese hullemaks, oli juba hilja. Kassid olid saarel näljas, rotid omavolitsesid linnas, röövikud õgisid puid, linnulaul vaikis. ...
7:03 Sirp H
Kõik on alati peaaegu kõik Raamat on mugavus. „Milline mõnu on süüa oma sõnu, töö eest nurka pugeda ja lugeda,“ kirjutas kord Ain Kaalep, tõlkides nii üht Fernando Pessoa luuletust, ja jätkas niisama reipalt: „Lugemine on jama, õppimine seesama. Päike on ikka suur, kui ka puuduks literatuur.“ Võib küll olla, et meie põhjamaine päike on väike, mitte nii suur, kui me tahaksime. Aga nurka pugeda on ikkagi imeliselt mõnus. Ja eriti mõnus on seal omaette lugeda, arvaku mõni pealegi, et lugemine on jama. ...
7:03 Sirp H
Jean-Loup Marcel Rousselot 11. XI 1944 – 11. XI 2025 „Võib-olla polegi need tähed, vaid augud taevavõlvis, mille kaudu meie lähedaste armastus meile paistab,“ ütleb inuittide vanasõna. Enam kui 20 aastat Eestis elanud antropoloog, arktiliste kultuuride arheoloogia, etnograafia ning Eesti ajaloo uurimise ja õpetamisega seotud prantsuse õpetlase PhD Jean-Loup Marcel Rousselot’ elutee katkes pärast pikka haigust tema sünnipäevahommikul 11. XI 2025. Jean-Loup Marcel Rousselot’ peamiseks huviks olid arktilised kultuurid. ...
7:03 Sirp H
Imre Sooäär 13. III 1969 – 10. XI 2025 Armas sõber Imre, olen neid ridu kirjutades sügavas leinas. Aitäh, et näitasid teed, mis on meile võimalik – armastuse ja hoolimise teed, avatud südame teed. Sa puudutasid väga paljude elu. See, mis olid või tegid, ei mahu sõnadesse, nii nagu su hing ei mahtunud enam kehasse. Nüüd tuleb meil hakkama saada ilma kallistamata, ilma su soojahäälset laulu ja kõlavat naeru kuulmata, kuigi kõik see kaigub siiski sisekõrvas. ...
7:03 Sirp H
Miks me lapsi ei saa? Iibe üle arutledes on nüüd raske mitte kõlada nagu vanem, kui manitseti oma täiskasvanud järeltulijat: „Miks sul veel lapsi ei ole?“ Vastus on tihti ikka üks: „Pole veel õige aeg.“ Praegune iibe seis Eestis ei ole moraalne kriis ega rahvuslik katastroof, vaid ühiskonna arengu loomulik tagajärg. Linnastumine, kõrgem haridustase, naiste autonoomia ja uued vajadused heaoluriigis on osa selle muutuse põhjustest. ...
7:03 Sirp H
Mis usbekkidest saab? Kui ma esimest korda pikemalt Taškendis olin, ei saanudki veel aru, mis on valesti. Justkui olnuksin mina vale. Inimesed olid ülisõbralikud, hirmu ei tekkinud ka (naisena) pimedas linnas liikumisel, naabrid tervitasid (vene keeles), ülikooli söökla oli vaikne ja puhas, söök maitsev ja odav. Alkoholivaba söögikultuur viitab islamile. ...
7:03 Sirp H
Piiride seadmine piiritule sõprusele 1689. aastal kohtusid Nertšinski küla lähedal lagendikul Vene ja Qingi keisririigi saadikud, et esimest korda ametlikult kinnitada riigipiir.1 Venelased ihaldasid saada enda valdusesse suured alad Amuuri jõe kahel kaldal, kuid hiinlased panid oma sõjalise üleoleku maksma ning surusid venelased Baikali järve ja Arguni jõeni. Jesuiidi munkade abiga valmis ladinakeelne Nertšinski piirilepe, mis on päris esimene Hiinaga sõlmitud läänelik lepe ajaloos. ...
7:03 Sirp H
Kikepera juhtum Nii autoaknast vaadates kui kodukandis ringi käies paistab Eestimaal metsa, põldu, heinamaad. Kena roheline, talvel valge. Maastikku sisse suumides näeb asjatundja aga ka seda, mida seal ei ole. Mitmed elupaigad neile iseomase kirju liigikooslusega on pidanud taanduma. Näiteks on saja aastaga kadunud 99% puisniitudest, aga ka 90% madalsoodest. Kehvasti läheb ka teistel märjematel elupaikadel – soometsadel ja siirdesoodel. ...
7:03 Sirp H
Uus puittaimede tutvustus ehk 100 aastat puittaimede määrajaid ja kirjeldajaid Lehtede langemise eel ilmus huvilistele 15aastase töö tulemusena mahukas puittaimede raamat. Selle autor Rein Sander on tuntud botaaniku, luuletaja, aedniku, taimekollektsioonide rajaja ja aktiivse kirjutajana mitmel teemal. Ta on hästi kursis naabermaa Läti iluaiandusega ja tükati Leedu omaga. Isegi läti keele on ta endale parema suhtluse huvides selgeks teinud. ...
7:03 Sirp H
Kas on võimalik astuda kaks korda ühte ja samasse valgusse? 1890ndatel (täpsemalt 1892–1894) maalis Claude Monet Roueni katedraali. Õigupoolest ei maalinud ta niivõrd katedraali, kuivõrd valgust, mis katedraalile langes. Selle käigus jäi paratamatult muidugi pildile ka katedraal, aga fookus oli ikkagi sellel, mismoodi valgus libises mööda hoone pinda. Valgus oli Monet’le sama oluline kui objekt. ...
7:03 Sirp H
Õhulosside apoloogia Rotermanni soolalaos on avatud Pascal Bronneri omamütoloogia ülevaatenäitus „Into the Droame“, mis, kui halvasti läheb, võib jääda täiesti kättesaamatuks. Kui paberarhitektuur on sageli niigi esoteeriline, looritab Bronneri tööde isiklikkuse mõõde selle vaata et läbipaistmatuks mõistujutuks. Ja hea on, et looritab: salatarkustel ja varjatud sõnumitel on mõju, mis nõuab vaatajalt omajagu empaatiatööd, et pärale jõuda. Kujutage ette järgmist stseeni. ...
7:03 Sirp H
Mina olin siin … Alexei Gordin on Tallinnas ja Helsingis maalihariduse saanud, nüüdseks küllap juba keskmise põlvkonna Eesti kunstnik, kel on enam kui kümne aasta jooksul välja kujunenud selgelt isikupärane teemadering ja käekiri. Oma keskformaadis realistlikel maalidel, mis mõjuvad väikeste stseenidena argielust, põrgatab ta lumpenproletariaadi eluhinnanguid kaasaegse kunsti elitistlike tsunftireeglite ja tabudega, hoides kinni juba omamoodi trademark’iks kujunenud väljenduslaadist. ...
7:03 Sirp H
Pussyrasclaat! Seda juhtub väga harva, et Eestis näidatakse Jamaica filme või üldse Jamaicaga seotud filme, aga seekord on PÖFFil film, mille päritolumaaks Jamaica. Filmi „Rastajurist Diane Jobson“ autoriks on siiski hoopis Katalooniast pärit Amanda Sans Pantling. Ma olen siin mitmeti erapoolik: esiteks olen ma aastakümneid olnud reggae-DJ ja Jamaica kultuuri fänn, teiseks käisin ma 8. novembril filmi esilinastusel, kus olid kohal ka filmi tegijad Amanda Sans Pantling ja Tammy Hart. ...
7:03 Sirp H
Mehed, kes oskavad libahundisõnu Kahele Euroopa filmiauhinnale kandideeriva Läti täispika animafilmi „Jumala koer“1 autorid, vennad Raitis ja Lauris Ābele, räägivad Baltimaade pärimusest ja ustest, mille on avanud „Vooluga kaasa“2. Kas olete saanud juba palju kaebusi vaatajatelt, kes arvasid, et näevad filmi „Vooluga kaasa“ uut varianti? Lauris Ābele: Poleks oodanud, aga ei ole! Mõtlesime sellele algusest peale. ...
7:03 Sirp H
Otse kaamera tagant filmikooli juhtima Tänavu kevadel kukkus Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktori konkurss läbi ja aastase lepinguga võeti ajutiselt tööle senine dokumentaalfilmide programmi juhataja Riho Västrik. Uue ameti kõrvalt on Västrik sel aastal välja tulnud lausa kahe uue filmiga: kevadel „Päikese kodanik“ ning aasta lõpus kaua töös olnud „Kriimsilm, karuott ja rebane. Märkmeid metsast“. ...
7:03 Sirp H
Kas me ikka teame, kus on JO? Hiljuti tähistasime nii Eesti muusikahariduse suurkuju Heino Kaljuste 100. sünniaastapäeva kui ka Eesti Muusikaõpetajate Liidu 35. tegutsemisaasta täitumist. Tähtpäevadega seoses on asjakohane mõtiskleda Heino Kaljuste kui haridusuuendaja tähenduse üle praeguses muusikahariduses. ...
7:03 Sirp H
Kuidas kõlab tulevik? Eesti sümfooniaorkestrite traditsioonil täitus mõni päev tagasi 125 aastat. Sellele pandi alus, kui Aleksander Lätte juhatusel moodustati Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde Eesti esimene sümfooniaorkester. Eelmise sajandi lõpus loodud Eesti Sümfooniaorkestrite Liit (ESOL) on seda traditsiooni väärikalt edasi kandnud, toetades igati noori pillimängijaid ja luues võimalusi elukestvaks pillimänguks. Selle hea näide on hiljuti moodustatud vilistlaste orkester. ...

1 2 3 4 5 6 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta