Uudishimu
Märgi loetuks
Tavaline
Ainult uued
Loen hiljem
Populaarsemad
Kõik allikad
Kuula raadiot
Seaded
7:07
Sirp
H
Heldur Meerits 27. II 1959 – 23. X 2025
„Filosoofilistelt kõrgustelt vaadates tundub mulle, et muutuste vajadust on hakatud tajuma, kuid endistviisi tahaksid paljud elada samamoodi edasi, nagu on harjutud elama. Ning ajalugu õpetab, et see on pikk protsess.“ Heldur Meeritsa e-kiri Ülar Margile märtsis 2011 Oma mõtted on sõnastanud EALi esimees aastatel 2006-2007 Ülar Mark: „Heldur oli ajast ees. 2007. aastal olin liidu esimees ja olime jõudnud arusaamiseni, et arhitektide positiivne pool on vaja ühiskonnas välja tuua. ...
7:07
Sirp
H
Mis on Ellips? Kes on kirjanike liidu noored?
Kirjandusring Ellips on tudengiorganisatsioon, mis on loodud 2018. aastal Tartu ülikooli kirjandustudengite ja õppejõudude initsiatiivil. Meie eesmärk on pakkuda tudengitele mõnusat vaba seltskonda, kus tahetakse oma huvidest rääkida ja uusi teadmisi omandada. Ellips ei ole kinnine organisatsioon, vastupidi, tegutseme küll ülikooli kultuuriteaduste instituudi juures, kuid meie teemaõhtutele on oodatud kõik tudengid, vilistlased ja õppejõud sõltumata erialast. Ellipsil puudub liitumisprintsiip. ...
7:07
Sirp
H
Jagatud ruum on topeltruum
Linnade parkimiskitsikuse lahendaks väliruumi mitmeotstarbeline kasutamine ja jagatud ruumi põhimõtte laialdasem omaksvõtt. Kui küsida mõne suure paneelelamurajooni elanikult, kust king kõige enam pitsitab, siis ei ole see pahatihti avaliku ruumi puudus, elurikkuse kadu või libe kõnnitee. Enamasti võtab hinge kinni ja südame värisema õhtul autole parkimiskoha leidmine. ...
7:06
ERR
H
70 kaugkütte piirkonna kliendid maksavad sooja eest vaba turu hinnast enam
Eestis maksavad ligi 70 kaugkütte piirkonna kliendid sooja eest rohkem kui oleks vabal turul kujunenud sooja hind. Omanike keskliiit leiab, et majapidamisi ei kohelda soojamajanduses võrdselt, sest praegu puudub kõigil kaugkütte klientidel võimalus teenust vabalt turult osta.
7:04
Postimees Sport
H
Kõrberallide legend Tänakule: Ott, tule ja sõidame Dakari rallit
Kahekordne WRC2 maailmameister ja viiekordne Dakari ralli võitja Nasser Al-Attiyah (54) on kurb, et Ott Tänak, kellega ta kümmekond aastat tagasi WRC2-sarjas konkureeris, suurest rallist taandub. Samas ei leidnud ta põhjust, miks ei võiks 2019. aasta ralli maailmameister kätt proovida maratonrallidel. Ta usub, et eestlast saadaks edu.
7:04
Õhtuleht
H
MÄLUMÄNG | Folklorist Marju Kõivupuu
7:04
Õhtuleht
H
Tartu tegi hea lobitöö: riik ei anna PERHi Tallinna haigla koosseisu
„Haiglavõrk vajab selget plaani edasiminekuks, sest kvaliteetne arstiabi peab olema kättesaadav üle Eesti,“ ütleb Tartu linnapea Urmas Klaas, et Taaralinna suureks puhutud vastuseis Tallinna suurhaiglale tõi välja palju olulisema teema.
7:04
Õhtuleht
H
1, 2, 3 ja valmis! | Apelsini-ingveri-shot
Tõeline energiapomm äratab keha ja vaimu esimese lonksuga. Alusta iga päeva loodusliku vitamiinilaksuga ja sinu tugev immuunsus teeb igale batsillile säru.
7:01
POPSCI
H
Gastronomists study 100 years of menus to reveal food’s political power
Menus from 457 diplomatic meals served in Portugal reveal how food can make and break alliances.
7:01
Sirp
H
Debüüdiauhinna kandidaadid 2025
Selgunud on Betti Alveri kirjandusauhinna tänavused kandidaadid. Auhinna pälvib kahe hingedepäeva vahel luule- või proosavallas ilmunud parima debüütteose autor. Piret Eesmaa, „Hiirekõrvul“ (hapax legomenon) Kalev Kerge, „Kaose väli“ (Eesti Raamat) Kerttu Kirjanen, „Haav(atav)“ (Hea Lugu) Riste Sofie Käär, „Aps!“ (Puänt) Kristi Küppar, „Tei tuu tii“ (Kristi Küppar) Johanna Roos, „Tsükkel“ (Kastani Tänava Kirjastus) Žürii arutelusse tõi elevust Toomas Kiho esimene luulekogu „Pundinuiad“ (Ilmamaa). ...
7:01
Sirp
H
Raamatuaasta vastandid
Me elame kummalises paralleelreaalsuses. Ühelt poolt me kinnitame oma keele ja kultuuri usku. Ajaloolise raamatuaastaga tähistame eesti rahva liikumist valguse, vabaduse, humaansuse poole. Sellel on ülev ja sakraalne, isedust puudutav mõõde. Meie põli on paremaks läinud, me ise paremaks saanud. Tahame sellel elusamuse teel edasi minna, üha enam iseneda. Kahelt teiselt poolt aga näeme, kuidas orjapidajate diktatuur sülitab oma ohvritele taevast tuld ja tõrva alla. See tähendab surma ja verd. ...
7:01
Sirp
H
„Parem aga on, mõtlen, armastada käsust välja tegemata“
Kohtume emeriitprofessor Jüri Talvetiga Werneri kohvikus. Allkorrusel sumiseb elu, tudengid saalivad kohvitopsidega edasi-tagasi või klõbistavad kohvikulaudade taga arvutiklahve. Üleval galeriis, mille seinu ehivad Tartu vaimuinimeste saržid, on vaiksem. Talvet räägib kirglikult, puhuti muheleb, jutustab meelsamini teistest kui endast. ...
7:01
Sirp
H
Mis on ühist tõlkimisel ja kudumisel?
Nagu igal aastal, anti ka tänavu rahvusvahelisel tõlkijate päeval, 30. septembril üle August Sanga luuletõlkeauhind, mille sai Anna Verschik Julia Mussakovska luuletuse „Õitseb magnoolia võõras aias“ tõlke eest ukraina keelest, ning pikaaegse ja viljaka toimetajatöö eest Lembe ja Edvin Hiedeli toimetajaauhind, mille pälvis Katrin Kern. Tõlkijaks imbumine Triinu Tamm: Palju õnne teile veel kord tunnustuse puhul! Auhind on üks punkt pikal teekonnal. Kuidas aga see teekond algas? ...
7:01
Sirp
H
Ukraina sõjapõgenikud meie keskel
Katrina Lehismäe film „Kadunud tähed“ on tunniajane südamlik dokumentaalfilm Eestisse sattunud Ukraina sõjapõgenikest Tallinnas ja Tartus, noortest koolitüdrukutest, 10–14aastastest. Filmis on vaadeldud selliste suurte sündmuste nagu sõja mõju ilmnemist tegelaste igapäevaelus. 2022. aasta 24. veebruaril päästis Venemaa kallaletung Ukrainale valla ühe suurema sõjapõgenike voo lähiajaloos. ...
7:01
Sirp
H
Ühe rahvusmüüdi purunemise lugu
Telelegend Vahur Kersnal oli Postimehes õigus, kui ta kirjutas vastuseks mõne spordiajakirjaniku nurinale, et nii Delfi kui ka „Pealtnägija“ Alaveri-Veerpalu skandaalist tehtud filmides pole midagi plahvatuslikku: „ … kas te arvate, et keegi kunagi võtab ette teie sajad artiklid, et mõista, mis juhtus?“1. Loomulikult ei võta. Ses mõttes on mõlemad kõnealused filmid justkui kroonikad, kuhu on koondatud teadaolev info. ...
7:01
Sirp
H
Valentin Kuigi mälestuseks
Olime Valentiniga sõbrad 1972. aastast. 1975. aastal tegime koos diplomitööna filmi „Löö vastu“, millega ta lõpetas edukalt Moskva filmikooli ja tuli Tallinnfilmi tööle noore filmilavastajana. Lavastajana ei hakanud ta aga tööle niipea, sest mõtles välja üha uusi lugusid ja parandas muudkui teiste stsenaariume. Tallinnfilmi stuudio oli siis Pöögelmanni/Kaupmehe tänaval kesklinnas. Ja pärast tööpäeva kõndisime sealt koos Mustamäele oma kuus kilomeetrit. ...
7:01
Sirp
H
Retk perekondlike mälestuste rajal
Carla Simónil kulus vaid kaks katsetust, et pääseda Euroopa tuntud väärtfilmilavastajate nimistusse, kui ta teine täispikk film „Alcarràs“ võitis 2022. aastal Berliini filmifestivali Kuldkaru, saades kõigi aegade esimese katalaanikeelse filmina selle au osaliseks. Tänavu teadis filmiüldsus juba paremini valmis olla ning sellest annab ehk aimu ka tõsiasi, et ta uusim film „Palverännak“1 esilinastus kevadel Cannes’i põhivõistlusprogrammis. ...
7:01
Sirp
H
Koosolemise talumatu kergus
Olla hoitud on ehk üks suuremaid vedamisi, mis võib inimesele elus osaks saada. Hoitust nähakse sageli iseenesestmõistetavana, selle puudumine teeb aga sarnaseks veepuudusse närtsinud lõikelillega. Elu ilma hoituseta sunnib varem või hiljem seda lünka millegi muuga täitma. Ometi ei saa hoidmist kelleltki nõuda. Hoituseks ei ole tingimata vaja teist inimest, sest hoidmise kohustus võiks lasuda eelkõige iseenda ees. Eriti veab aga inimesel siis, kui üksteist hakatakse hoidma vastastikku. ...
7:01
Sirp
H
Meie, normaalsed
Kes on kunagi jalutanud mõne Euroopa suurlinna vanas tervishoiu- või meditsiiniteemalises muuseumis, külastanud mõnda viktoriaanlikku anatoomikumi või patoloogianäitust, on keset õõvastavalt põnevaid väljapanekuid kindlasti silmitsi seisnud aimdusega, milline hind on teaduse arengul olnud möödunud aegadel, mil inimõigused veel oma võitlust ootasid. Ja ometi suudetakse need segased tunded pärast turistina uitamist kuhugi ajusoppi ära pakkida või neile vähemalt progressi nimel õigustus leida. ...
7:01
Sirp
H
Sõnateatri avamine, tammepuust langeva käbiga
Uku Uusbergi „Avamine“ on üks viiest uuslavastusest, millega 10. oktoobril avati Tallinna Linnateatri uus maja. Viis esietendust korraga, kaks neist teatrijuhi enda lavastused, kusjuures ühes ta veel osaleb näitlejana ka! No see tundus ikka täiesti pöörane … et kumb siis, üritus või sündmus? Selline küsimus, mis õnneks osutus retooriliseks, on viide Uku Uusbergi näidendile ja lavastusele „Üritus“ (Vanemuine, 2015). Meenub? ...
7:01
Sirp
H
Ruumimõte on alati arhitektiga
Grete Tiigiste kureeritud arhitektuurimuuseumi näitus „Kui ma parajasti maju välja ei mõtle …“ on meeldetuletus, kui mitmekesine on arhitekti loometegevus ka siis, kui ta ei projekteeri.Näitusele valitud nimekate Eesti arhitektide tööd annavad meeldiva, kuid turvalise tervikpildi kunstipraktikatest arhitekti maailmataju avardamise vahendina. Kunsti ja arhitektuuri tihe põiming ulatuvad arhitektuuri kui distsipliini algusaega. ...
7:01
Sirp
H
Paberarhitektuuri võidukäik
Tunnustatud Briti-Saksa arhitekti ja kunstniku Pascal Bronneri (snd 1979) esimesel isikunäitusel Rotermanni soolalao suures saalis on keskmes tema paberarhitektuur ehk arhitektuurijoonistused. Ekspositsioon seab kahtluse alla piirid ehitus- ja kujutava kunsti vahel, käsitleb arhitektuuri kui kunsti, mitte insenertehnilist lahendust, mille eesmärk on pakkuda kaitset välismaailma eest. Paberarhitektuuri pioneerideks peetakse Vene arhitekte Aleksandr Brodskit ja Ilja Utkinit. ...
7:01
Sirp
H
Põlva raekoda ja keskväljak ning Eesti regionaalareng
Pärast Eesti vabariigi iseseisvuse taastamist 1991. aastal on Eesti areng piirkonniti olnud väga ebaühtlane. Viimaste aastakümnete jooksul on Eesti peamised rahvastikutrendid näidanud elanikkonna kahanemist ja koondumist suurematesse linnaregioonidesse. Elanikke on enim juurde võitnud pealinn Tallinn ja selle lähiümbrus, kus elab ligi kolmandik elanikkonnast. Väiksemate linnaliste asulate ja maapiirkondade elanikkond on kiiresti kahanenud, põhjustades tervete piirkondade ääremaastumise. ...
7:01
Sirp
H
Hullumeelsus Eesti vanemas kunstis. Raamistusprobleeme
Hullumeelsuse piirid on hägusad ja muutuvad ajas. Neid on mudinud olud, hoiakud ja teised inimesed. Mis ühele hullumeelsus, see teisele tundlikkus või veelgi enam – terav äratundmine. Kust jookseb piir trauma, pinge, paine ja selle vahel, millest edasi algab sõgedus ning korteriühistu reeglite rikkumine, ei ole võimalik kindlalt öelda. Ebakonventsionaalne käitumine võib olla märk täielikust hämarolekust või erilisest tervemõistuslikkusest. ...
1
2
3
4
5
6
»
Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.
Android