Uudishimu

Find

7:01 Sirp H
Ühe rahvusmüüdi purunemise lugu Telelegend Vahur Kersnal oli Postimehes õigus, kui ta kirjutas vastuseks mõne spordiajakirjaniku nurinale, et nii Delfi kui ka „Pealtnägija“ Alaveri-Veerpalu skandaalist tehtud filmides pole midagi plahvatuslikku: „ … kas te arvate, et keegi kunagi võtab ette teie sajad artiklid, et mõista, mis juhtus?“1. Loomulikult ei võta. Ses mõttes on mõlemad kõnealused filmid justkui kroonikad, kuhu on koondatud teadaolev info. ...
7:01 Sirp H
Valentin Kuigi mälestuseks Olime Valentiniga sõbrad 1972. aastast. 1975. aastal tegime koos diplomitööna filmi „Löö vastu“, millega ta lõpetas edukalt Moskva filmikooli ja tuli Tallinnfilmi tööle noore filmilavastajana. Lavastajana ei hakanud ta aga tööle niipea, sest mõtles välja üha uusi lugusid ja parandas muudkui teiste stsenaariume. Tallinnfilmi stuudio oli siis Pöögelmanni/Kaupmehe tänaval kesklinnas. Ja pärast tööpäeva kõndisime sealt koos Mustamäele oma kuus kilomeetrit. ...
7:01 Sirp H
Retk perekondlike mälestuste rajal Carla Simónil kulus vaid kaks katsetust, et pääseda Euroopa tuntud väärtfilmilavastajate nimistusse, kui ta teine täispikk film „Alcarràs“ võitis 2022. aastal Berliini filmifestivali Kuldkaru, saades kõigi aegade esimese katalaanikeelse filmina selle au osaliseks. Tänavu teadis filmiüldsus juba paremini valmis olla ning sellest annab ehk aimu ka tõsiasi, et ta uusim film „Palverännak“1 esilinastus kevadel Cannes’i põhivõistlusprogrammis. ...
7:01 Sirp H
Koosolemise talumatu kergus Olla hoitud on ehk üks suuremaid vedamisi, mis võib inimesele elus osaks saada. Hoitust nähakse sageli iseenesestmõistetavana, selle puudumine teeb aga sarnaseks veepuudusse närtsinud lõikelillega. Elu ilma hoituseta sunnib varem või hiljem seda lünka millegi muuga täitma. Ometi ei saa hoidmist kelleltki nõuda. Hoituseks ei ole tingimata vaja teist inimest, sest hoidmise kohustus võiks lasuda eelkõige iseenda ees. Eriti veab aga inimesel siis, kui üksteist hakatakse hoidma vastastikku. ...
7:01 Sirp H
Meie, normaalsed Kes on kunagi jalutanud mõne Euroopa suurlinna vanas tervishoiu- või meditsiiniteemalises muuseumis, külastanud mõnda viktoriaanlikku anatoomikumi või patoloogianäitust, on keset õõvastavalt põnevaid väljapanekuid kindlasti silmitsi seisnud aimdusega, milline hind on teaduse arengul olnud möödunud aegadel, mil inimõigused veel oma võitlust ootasid. Ja ometi suudetakse need segased tunded pärast turistina uitamist kuhugi ajusoppi ära pakkida või neile vähemalt progressi nimel õigustus leida. ...
7:01 Sirp H
Sõnateatri avamine, tammepuust langeva käbiga Uku Uusbergi „Avamine“ on üks viiest uuslavastusest, millega 10. oktoobril avati Tallinna Linnateatri uus maja. Viis esietendust korraga, kaks neist teatrijuhi enda lavastused, kusjuures ühes ta veel osaleb näitlejana ka! No see tundus ikka täiesti pöörane … et kumb siis, üritus või sündmus? Selline küsimus, mis õnneks osutus retooriliseks, on viide Uku Uusbergi näidendile ja lavastusele „Üritus“ (Vanemuine, 2015). Meenub? ...
7:01 Sirp H
Ruumimõte on alati arhitektiga Grete Tiigiste kureeritud arhitektuurimuuseumi näitus „Kui ma parajasti maju välja ei mõtle …“ on meeldetuletus, kui mitmekesine on arhitekti loometegevus ka siis, kui ta ei projekteeri.Näitusele valitud nimekate Eesti arhitektide tööd annavad meeldiva, kuid turvalise tervikpildi kunstipraktikatest arhitekti maailmataju avardamise vahendina. Kunsti ja arhitektuuri tihe põiming ulatuvad arhitektuuri kui distsipliini algusaega. ...
7:01 Sirp H
Paberarhitektuuri võidukäik Tunnustatud Briti-Saksa arhitekti ja kunstniku Pascal Bronneri (snd 1979) esimesel isikunäitusel Rotermanni soolalao suures saalis on keskmes tema paberarhitektuur ehk arhitektuurijoonistused. Ekspositsioon seab kahtluse alla piirid ehitus- ja kujutava kunsti vahel, käsitleb arhitektuuri kui kunsti, mitte insenertehnilist lahendust, mille eesmärk on pakkuda kaitset välismaailma eest. Paberarhitektuuri pioneerideks peetakse Vene arhitekte Aleksandr Brodskit ja Ilja Utkinit. ...
7:01 Sirp H
Põlva raekoda ja keskväljak ning Eesti regionaalareng Pärast Eesti vabariigi iseseisvuse taastamist 1991. aastal on Eesti areng piirkonniti olnud väga ebaühtlane. Viimaste aastakümnete jooksul on Eesti peamised rahvastikutrendid näidanud elanikkonna kahanemist ja koondumist suurematesse linnaregioonidesse. Elanikke on enim juurde võitnud pealinn Tallinn ja selle lähiümbrus, kus elab ligi kolmandik elanikkonnast. Väiksemate linnaliste asulate ja maapiirkondade elanikkond on kiiresti kahanenud, põhjustades tervete piirkondade ääremaastumise. ...
7:01 Sirp H
Hullumeelsus Eesti vanemas kunstis. Raamistusprobleeme Hullumeelsuse piirid on hägusad ja muutuvad ajas. Neid on mudinud olud, hoiakud ja teised inimesed. Mis ühele hullumeelsus, see teisele tundlikkus või veelgi enam – terav äratundmine. Kust jookseb piir trauma, pinge, paine ja selle vahel, millest edasi algab sõgedus ning korteriühistu reeglite rikkumine, ei ole võimalik kindlalt öelda. Ebakonventsionaalne käitumine võib olla märk täielikust hämarolekust või erilisest tervemõistuslikkusest. ...
7:01 Sirp H
Ma olen päris kaua olemas olnud … Boris Bernštein mainib 1998. aastal muu seas „irratsionaalset hirmu lõpmatuse ja määramatuse ees“, mis haarab meid Sirje Runge maalide ees. Ta arutleb ka, et vaid kunstnik ise saab seda leevendada, pakkudes vaatajale mõningaid vormilisi liigendusi oma maalide ääretus kosmilises tühjuses. Näib, et aastal 2025 on see hirm ikka alles ning sügiseks levinud üle kogu Tallinna kunstiskeene. Lisaks Runge suurele retrospektiivile „Hapral pinnasel. ...
7:01 Sirp H
Kolm heliloojat, kolm ajastut, üks hingamine Trio 95 stuudiokontsert tõi kuulajateni mitmekihilise ajastuid ühendava kava, kus kõrvutati Beethoveni varase loomingu jõuline energia, Erich Wolfgang Korngoldi romantiline fantaasia ja Anna-Margret Noorhane tänapäevane helikeel. Sama kava esitati päev varem ka Tartu ülikooli muuseumi valges saalis, ent intiimsema õhustikuga stuudios omandas see erilise, peaaegu dokumentaalse mõõtme. ...
7:01 Sirp H
Kuuepäevane nädal Eesti muusika nädal mahtus sel aastal novembri esimesele kuuele päevale – umbes nagu Andrus Kiviräha legendaarne neljapäevane kanuumatk kolmele päevale näidendis „Eesti matus“. Kontserte oli sel korral seitse: lisaks Tallinna EMTA suures saalis toimunutele ka üks Tartus ja Narvas. Autorikontserdid olid pühendatud Veljo Tormise, Urmas Sisaski, Heino Elleri ja Arvo Pärdi loomingule, kahjuks jäi mul kuulmata Sisaski oma. ...
7:01 Sirp H
Pisut rutakalt, kuid siiski kõrgemale ja kaugemale Alustuseks tõden, et mina, 36aastane muusik ei olegi „Klassikatähtede“ saate sihtrühm, sest mind saadab põlglik suhtumine telekonkurssidesse. Nende kokkusurutud formaat, kus tuleb mõne minuti jooksul tekitada kelleski sümpaatia, on nagu kiirmoeketi igaühele sobiv püksimudel, Tinder, Nocco energiajook – kiire laks. Sellest telesaatest artikli kirjutamine pakub hea võimaluse oma eelarvamustega silmitsi seista. Kindlasti populariseerib see konkurss hästi klassikalist muusikat. ...
7:01 Sirp H
Unenäoline lend ja öised tantsud Valgus hakkas juba saabuma, aga enne jõudis juba peitu pugeda, kui kohale jõudis … Sellesse hämarduvasse novembrikuu laupäeva tõi helgust ja värve Tallinna Kammerorkestri kontsert Mustpeade majas. Kodupubliku ees oli pärast rohkem kui kümneaastast pausi rahvusvahelise haardega, praegu põhiliselt USAs tegutsev tšellosolist Silver Ainomäe. Sel korral astus ta üles ka dirigendina ning mängis muu hulgas ka kummitusliku häälega teremini. ...
7:01 Sirp H
Sada aastat Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatut Ajaloolane Aadu Must on ajalooteaduse näitel rääkinud distsipliinist kui kindlatest komponentidest koosnevast organismist. „Kui midagi neist puudub, jääb kogu süsteem põdema ja kiduma. Erialane teadusajakiri on üks neist osadest.“1 Eesti etnoloogiale on selleks vajaminevaks komponendiks olnud Eesti Rahva Muuseumi (ERM) aastaraamat, mille esimene köide ilmus sada aastat tagasi 1925. aastal. Seni on välja antud 66 köidet, mille kaudu on lugejate ette jõudnud üle 700 teadusartikli. ...
7:01 Sirp H
Kuidas võtta tõsiselt 1. Marshall Sahlins, Ameerika antropoloogia suurkuju, suri 2021. aastal üheksakümneaastaselt. Ta jõudis veel napilt lõpetada raamatu pealkirjaga „Lummatud universumi uus teadus. Enamiku inimkonna antropoloogia“, mis anti postuumselt välja 2022. aastal. Paranedes halvatusest, mistõttu ta ei saanud kasutada oma käsi, dikteeris ta raamatu pojale Peter Sahlinsile. Teos pidi olema esimene triloogiast, mille teise osana oli plaanitud „Lummatud majandusteadus“ ning kolmandana „Kosmiline poliitika“. ...
7:01 Sirp H
Mis tekitab ja hoiab majanduskasvu? Selle aasta Nobeli majandusauhind jaotati kolme teadlase vahel. Chicagos asuva Northwesterni ülikooli professor Joel Mokyri puhul märgiti panust tehnoloogilise progressiga saavutatava püsiva kasvu (mis erineb jätkusuutlikust kasvust) eelduste selgitamisel, College de France’i ja Londoni majanduskooli professori Philippe Aghioni ja USA Browni ülikooli professori Peter Howitti puhul nimetati loova hävitamise läbi saavutatava püsiva kasvu teooria loomist. ...
7:01 Sirp H
Stagnatsiooni ökonoomika Nostalgia tuleb peale, kui mõelda, et paarkümmend aastat tagasi tegelesid majanduse uurijad siinmail peamiselt küsimusega, miks Eestil on läinud nii hästi. Majanduskasv oli toona ületanud kümne protsendi piiri ja võis tõdeda, et kõigest viieteistkümne aastaga oli Eesti läbi teinud „imelise muutumise“, kui tsiteerida raportit, milles Mart Laar võttis kokku möödunud edu põhjused.1 1992. aasta tuli külma talvega, poed olid tühjad, majandus kiratses. ...
7:01 Sirp H
Ülikoolide akadeemilisest autonoomiast Uue õppeaasta aga kindlasti uue – tehisintellekti ajastu hakul on paslik tuua avalikku ruumi senisest rohkem diskussiooni vabadustest õppida ja teha teadustööd. Haridus- ja teadusmaastikul ei ole üldjuhul kombeks liialdada eneseanalüüsiga ja arutelda individuaalsete ja organisatsiooniliste vabaduste teemal, pigem ollakse keskendunud ühiskonna, õppurite ja teiste sihtgruppide huvide teenimisele. ...
7:01 Sirp H
Siin- ja sealpool rahastuslävendit Kultuuriministeeriumi juures tegutsev era- ja munitsipaalteatrite komisjon otsustas jätta Theatrum ilma senisest veidi üle 300 000 euro suurusest aastasest tegevustoetusest. Teatriauhindu ja riigi kultuuripreemiagi noppinud Theatrumil pole praegu kaalul üksnes järgmise aasta tegevus. Toetuse saamisel on oluline komisjoni hinnang eelmiste aastate tegevusele. Kui seda tegevust pole, väheneb ka tõenäosus edaspidi toetust saada. ...
7:01 Sirp H
Unistus odavamast linnast Nädal aega on kogu maailma meedia rääkinud New Yorgis valimised ülekaalukalt võitnud 34aastasest Zohran Mamdanist. Aasta eest vaata et tundmatut noormeest on nii USAs kui ka Eestis tembeldatud kommunistiks ja nähtud temas ka demokraatliku partei uut tulevikulootust. Mamdanile andis hääle muljetavaldavalt 50,6% valijatest ning tubli kihutustöö tulemusena õnnestus tal tuua valima peaaegu kaks korda rohkem valijaid kui möödunud valimistel. ...
7:01 Sirp H
Äratus, kultuurikomisjon! Mu arm, kas meeles veel on sul see lõõskav suvi? Mu arm, kas meeles veel on sul see selge, särav päev, kui paelus meie huvi üks raibe maantee käänakul?* Eks see oli augustis teada, et sügiseses kultuurielus sugeneb ilusate asjade vahele paksu pahandust. Ikka raha pärast, sest rahajagamine on ainus, mida võib mingilgi määral nimetada kultuuripoliitiliseks tegevuseks. ...
7:01 Õhtuleht H
Märt Avandi tunnistas, et sõltuvusprobleem ei ajanud tema abielu lõhki: eksabikaasa oli mulle väga suureks toeks Teisipäeval toimus tervisetoodete ettevõtte Ecosh korraldatud veebiseminar „Julgus sinus eneses“, kus esines kümme kõnelejat, teiste seas Sandra Sillamaa, Vahur Kersna ja Märt Avandi. Viimane neist rääkis väga avameelselt oma sõltuvusprobleemist ja sellest, miks ta otsustas kolm aastat tagasi sellega avalikkuse ette tulla.

1 17 18 19 20 21 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta