Uudishimu

Find

T03:14 AlJazeera H
Tearful Dembele beats Yamal to Ballon d’Or, as Bonmati achieves hat-trick Ousmane Dembele helped Paris Saint-Germain to a quadruple last season, including their first Champions League.
T02:54 Postimees H
Sandu: Moldovast võib saada hüppelaud Vene sissetungiks Odessa oblastisse Moldova president Maia Sandu ütles esmaspäeval rahva poole pöördudes, et kui valimised võidavad venemeelsed jõud, siis võib Moldovast saada hüppelaud Vene vägede sissetungiks Odessa oblastisse, edastasid meediakanalid NewsMaker.md ja Unian.
T02:38 AlJazeera H
ICC charges ex-Philippine President Duterte with crimes against humanity Rodrigo Duterte is accused of being an 'indirect co-perpetrator' in the murders of dozens of alleged criminals.
T02:06 Postimees H
Zelenskõi saabus ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelistele üritustele Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi saabus esmaspäeval New Yorki, et osaleda ÜRO Peaassamblee 80. istungjärgu kõrgetasemelistel üritustel, teatas uudistekanal Ukrinform.
T02:03 Sirp H
Raamatud ja mustandlikkus Mu suhteid raamatutega iseloomustab mõningane paradoksaalsus. Ühelt poolt on mul neid palju ja soetan aina juurde. Teisalt kehastavad nad minu jaoks midagi, mille suhtes olen viimasel ajal aina umbusklikumaks muutunud, nimelt puhtandlikkust. Maailmas on vähe asju, millest annab ammutada pikaajalisemat naudingut kui hästi tehtud raamatust. ...
T02:03 Sirp H
Nekroloogi asemel Ma tean, et peaksin seda teksti siin kirjutama Eesti Kultuuriministeeriumi, Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu, Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Kunstnike Liidu ja veel ei teagi kelle – kõigi tähtsate institutsioonide nimel. Igatahes kuidagi ametlikult ja viisakalt. Aga ma ei taha nii kirjutada, ma kirjutan ainult Sulle, isiklikult. ...
T02:03 Sirp H
Kui kohtuvad kunst ja teadus Üks tunnustatud füüsikaprofessor ütles aastaid tagasi temast valminud portreesaates, et kunst talle elu suurtele küsimustele vastuseid ei paku, teadus aga küll. Õnneks pole reaalsuses tegemist vastanditega. Teadus tegeleb kunstiga, kunst tegeleb teadusega ja nagu näitab Juss Heinsalu ja Kim Morgani ühisnäitus „Kübemelisuse anatoomia“, on võimalik neid kaht ka omavahel edukalt sünteesida. Õigupoolest polegi Hobusepea galeriisse loodu tituleeritud näituseks, vaid hoopis hübriidseks labor-stuudioks. ...
T02:03 Sirp H
Unustusse hajuvate seepiafiguuride anonüümne maailm Peamiselt maalikunstnikuna tuntud Gerda Hansen mängib oma esimesel isikunäitusel mitme meediumiga, sest kokku saavad maal, siiditrükk, polaroidi-esteetika ja kaudsel moel ka tehisintellekti loodud visuaalid. Hansen lõpetas tänavu Eesti kunstiakadeemia magistrikraadiga ning suvepuhkust ta endale ei lubanud. Galeriis Artrovert on väljas tosinkond maali, mis kõik on valminud pärast õpingute lõppu. ...
T02:03 Sirp H
Murdumishetk Palganeemel Lilli-Krõõt Repnau näitus viib meid tagasi 1990. aastatesse – praegu kummalisena tunduvasse aega, mille kohta akadeemilised ajaloolased veel päris ammendavalt kirjutanud pole, sest selleks on liiga vara. Kunstniku loomingulises hetkes on meenutus hilisest lapsepõlveajast. Ofortide ja ühe fotopolümeeri väljapaneku seovad tervikuks luuletused, mis on illustreeritud vihikuna juurde lisatud. ...
T02:03 Sirp H
Positiivne lagunemine „Mullast oled sina võetud ja mullaks pead sina saama.“ Kuid milliseks mullaks sa saad? Ja mis saab sellest mullast edasi? Kas ja mis sellest mullast võrsub? Kas sellest saab risu inimkogemuse igikasvavas prügimaardlas, kõnts täitmata unistuste fekaalipaagis, unustusse vajunud anonüümne läppunud ja lehkav elust lahkunud tomp kesk ihuliste olendite lihuniku lõikelauda? Kas lagunemisel on üldse potentsiaali olla midagi enamat kui häving? ...
T02:03 Sirp H
Kuidas un_stusi un_stada? Kobaras koos olles jääb Südalinna teatri ees publikusuminas peaaegu märkamatuks, kuidas Jaani kiriku kellade helinaga sünkroonis ilmub Palace’i hotelli ette kimäär. Õrn hübriid loomast ja inimesest vaarub ettevaatlikult publiku poole. Drag- ja performance’i-kunstniku Mikk Lahesalu kehastatud tegelane nuusutab inimesed üle ja kiidab nad heaks otsekui väravavalvur, kes lubab publiku üle liminaalse läve – läbi ringlava ukse. ...
T02:03 Sirp H
Sisekliimat mõõtes. Kaks dokumentaallavastust Ukrainast ja Narvast Lõppenud suvi oli Eesti dokumentaalteatrile märgiline: pikalt kultuurilisse perifeeriasse kuulunud piirilinnas Narvas töötasid korraga samas majas kahe praeguses ajas erakordselt olulise lavastuse kallal Eesti teatri tipptegijad. Merle Karusoo kuulas Ukraina sõjaveteranide lugusid ja tõi välja esitluse „Kes ma olen? Ma ei jätnud Ukrainat“ ning Mari-Liis Lill lavastas Piret Jaaksi dokumentaalnäidendi „Sisekliima“. ...
T02:03 Sirp H
Nõrgapoolne teostus annab võimaluse kontseptsiooni nautida Musta Kasti „Stseenid!…“ ei ole kindlasti teostuslikult perfektne lavastus. Mis seal salata, tabasin end etendust vaadates korduvalt mõttelt „mis toimub?“ või et „no teises vaatuses peab ju ometi mingi pööre tulema“. Ometi on see viimasel ajal nähtuist üks kontseptuaalselt huvitavamaid lavastusi. Harva suudan nautida kontseptsiooni, kui teostus seda justkui lõpuni välja ei kanna. Ent see avalause etteheide „Stseenidele!…“ ei seisnegi nagu selles. ...
T02:03 Sirp H
Osa meist ei võta meiena isegi keskaegseid tallinlasi Linnaajaloo jätkväljaande „Vana Tallinn“ järjekordsel köitel on veidi tavapäratult ka läbiv teema, mis seob kuue autori artikleid: seisuslik kord linna elus selle tekkest kuni seisuseühiskonna lõpuaegadeni. Ametlikku alapealkirja sel siiski pole, teema öeldakse välja kogumiku tagakaanel. Võib muidugi vaielda, kas selline nendegi kirjutiste näitel pisut kunstlikuvõitu kõigi ühes suunas painutamine mitte just ülearu sagedasti ilmuva seeriakogumiku puhul on ikka mõistlik või vajalik. ...
T02:03 Sirp H
Mõisa mitu palet „Meie talupoegadest esivanemate elu läbis punase joonena võitlus mõisnike ja kivide vastu. Mõlemad kalgid ja järeleandmatud. Mõisnikest on vabanetud ju ammugi, aga kivid on jäänud meie põllumehele nuhtluseks siiamaani. Eriti tänapäeva mehhaniseeritud põlluharimisele sünnitavad kivid suurt kahju.“1 Nii kirjutas 1986. aastal geoloog, õppejõud ja looduskaitsja Herbert Viiding (1929–1988), õpetades märkama ja kirjeldama suurejooneliste loodusmälestistena rändrahne. ...
T02:03 Sirp H
Yeong-hye „vägivallatu“ vastupanu I Olen lõpuks leidnud autori, kes käsitleb oma loomingus tundlikkust kaastundlikult kogu selle keerukuses. Lõuna-Korea kirjanik Han Kang märkab nii tundlikkuse tugevaid kui ka nõrku külgi ning võtab kriitiliselt arvesse konteksti, milles tundlikkus peab end kehtestama. Tundlikkuse teemat käsitleb Han nii romaanis „Taimetoitlane“, mis ilmus kevadel eesti keeles, kui ka teostes „Human Acts“ („Inimlikud teod“) ja „Greek Lessons“ („Kreeka keele tunnid“), mida olen lugenud inglise keeles. ...
T02:03 Sirp H
Tõrkuv tooraine Üldse ei ole lihtne leida loomaarsti, kes rääkida tahaks, ehkki ma tunnen neid küll. Mees kostab telefonist kurva ja väsinuna. „Õudselt raske on,“ ütleb ta ja räägib, kuidas talitajad on emistesse ja põrsastesse kiindunud. Ja kuidas ajakirjanike häiringud on tegelikult väga ebameeldivad. Selge see, et loomade massiline tapmine ei saa kuidagi tore tegevus olla ja sellest rääkimine samamoodi. Vegan Society värsketel andmetel tunneb lausa 56% farmitöölistest end tööga seoses moraalselt häirituna. ...
T02:03 Sirp H
Vahet pole, kuidas seda kasutada, pikkus loeb Ei juhtu just sageli, et lavastaja teist filmi oodatakse nagu suurmeistri värsket läkitust. Sedagi ei juhtu sageli, et lavastaja esimeseks filmiks on „Eelmised elud“1. Celine Songi debüütteos on üsna ühehäälselt paigutatud selle sajandi parimate filmide sekka. Tasemevõrdlus eelkäijaga on järeltulijale paratamatu ega saa tähendada „Materialistidele“ muud kui varju, millest on võimatu üle hüpata. Jätkem kõrvutused seega puhtalt sisuliseks. ...
T02:03 Sirp H
Hingeotsingud väljamõeldud saarel Pirjo Honkasalo on üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid soome filmitegijaid. Ta oli Soomes esimene naine, kes alustas tööd mängufilmioperaatorina ja esimene soome naisrežissöör, kellel kujunes järjepidev rahvusvaheline karjäär. Koos Pekka Lehtoga lavastas ta 1970.–1980. aastatel mitmeid mängufilme, nende seas Cannes’i põhivõistlusprogrammi jõudnud „Tulipea“1, mis jõudis tollal ka Eesti kinolevisse. Kõige suurema jälje on ta maailma kinoajalukku jätnud aga dokumentalistina. ...
T02:03 Sirp H
Kivid ja vabadus. Vabaduse allee töötuba On augustikuu üks viimaseid sooje päevi, Vabaduse väljaku servale kogunenud noored on rõõmsad, tehakse pilti. Kõik nad on veel tudengid, enamik tulevased arhitektid, ent leidub ka teisi ruumiloomehakatisi. Õppetöö alguseni on veidi aega, äsja on lõppenud „Vabaduse allee“ töötuba, süüakse pitsat ja segatakse kokteile. Auhinnakotid näpus, poseerivad võitjad piltide jaoks, taustal kõrgumas Vabadussõja võidusammas. ...
T02:03 Sirp H
Märg ja kaitstud Märgalasid on kasutatud kaitse-eesmärkidel ning hiljutised näited maailmast pakuvad väärtuslikke õppetunde nende püsitähtsusest, seda nii militaarsest kui ökoloogilisest perspektiivist. Kas sellest saab järgmine suur ruumiloome visiooniprogramm? ...
T02:03 Sirp H
Väikelinna uued prillid Tallinnast, isegi Tartust vaadates on Valga kauge piirilinn. Ometi on see linnaruumiliselt põnev paik: kerkinud on uus keskväljak, Valgat ja Valkat seob nüüd avalik väljakulaadne park, kus saab olla nii, et üks jalg on Lätis, teine Eestis. Omajagu uudisekünniseid on ületanud ka julgus tunnistada, et tegu on kahaneva linnaga ning seetõttu on ette võetud tühjade hoonete lammutamine. ...
T02:03 Sirp H
Kirjandus ja erapoolik empaatia Aeg-ajalt püütakse teaduslikult tõestada, et kauneid kunste on vaja (ja maksumaksja raha ei kulutata neile asjata). Tosin aastat tagasi tegid Emanuele Castano ja Evan Kidd sotsiaaluuringute koolis (New School of Social Research) rea katseid, kust justkui paistis, et kirjandus muudab inimese empaatilisemaks või emotsionaalselt targemaks. ...
T02:03 Sirp H
Tasakaalukunstnikud riigikogus Septembri algus tõi kaasa kaua oodatud edasimineku rahvusringhäälingu seaduse ajakohastamisel, kui kultuuriministeerium saatis vastava seaduseelnõu lõpuks kooskõlastusringile. Eelnõu seletuskirjas on peamise tõukejõuna, miks seadust muutma asuti, välja toodud vajadus viia avaõigusliku ringhäälingu juhtimise ja rahastamise reeglid kooskõlla Euroopa Liidu meediavabaduse määrusega, seega välissurvel, mitte sisemisest sunnist. ...

1 23 24 25 26 27 » Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.