Uudishimu

Find

6:02 Sirp H
Kellele on vaja veel üht teatrit? Teatrirohkus on olnud viimastel aastatel korraga uhkuse allikas ja valupunkt. Ühelt poolt on meelitav nimetada eestlasi teatrirahvaks. Pakutav valik on kirju ja mitmekesine, midagi leiab igale maitsele, teatrit tehakse vaata et igas riigi otsas. Teiselt poolt ei suuda keegi enam tervikpilti adekvaatselt hõlmata. Esietenduste arv võtab silme eest kirjuks ning keskmine kvaliteet kipub kvantiteedi kasvades pigem langema. ...
6:02 Sirp H
Miks oli see öö erinev? Kell 19–20 pole eriti öö isegi augustis, kuid mõnevõrra erineva kontserdikogemuse sai sel ajavahemikul igatahes ja ilmtingimata. Pärnus astus 23. augustil üles keelpillikvartett M4GNET, kes ikkagi on meie muusikamaastikul erakordne nähtus. Lähtun teesist, et maastik ei ole täiuslik, kui sealt puudub sellise klassikalise žanri nagu keelpillikvartett statsionaarne viljeleja. Sama hästi võiks puududa sümfooniaorkester, kammerorkester, ooperiteater või muusikaakadeemia. ...
6:02 Sirp H
Mis Svetale radikaalne, on Z-generatsioonile rahulik mõtisklus? Sveta Grigorjeva „Kliitor on anarhist“ ei luba endast mööda vaadata. Sidrunikollase kogumiku kaanel on Sveta nägu, raamatu tagumisel küljel muu hulgas küsimused „Kas naine võib panna oma näo raamatu kaanele? Aga tagumiku?“. Kaante vahel on valik arvustusi, artikleid ja intervjuusid. Mitmes meediumis tegutsedes ja rohkelt intervjuusid andes jätab Sveta arvustajatele maha tänuväärse leivapururaja, rohkelt vihjeid ja viiteid, mis suunas mõelda tema lavastustest, luulekogudest, muustki. ...
6:01 Sirp H
Muusikast kirjutatu läheb korda Nüüd on vist enam-vähem selgeks vaieldud, et muusikaline eneseväljendus on sama vana kui suuline keel. Mõni teadlane tegelikult veel vaidleks, et muusika on keelest vanemgi, aga siin hakkavad mängima metoodilised nüansid, definitsioonid, kultuurid. Lõpuks on ikkagi suur hulk oletusi, sest helist ei saa ju fossiili. ...
6:01 Sirp H
Vabaduse festival – kuidas edasi? Narvas kolmandat korda korraldatud Vabaduse festival on leidnud kindla koha meie teatrifestivalide kaardil. Sellest annab tunnistust nii kultuuriministeeriumi kui ka kultuurkapitali soliidseks kasvanud toetus, samuti esinejate ja vaatajate geograafiliselt lai ring, mis näitab, et rahvusvaheline teatrikogukond on festivali omaks võtnud. Kutse sinna on oodatud ja seejuures võib esinemine Narva festivalil saada pääsmeks teistele teatrifestivalidele Euroopas. ...
6:01 Sirp H
Narva kunstiresidentuur. Kümme aastat piirilinna kultuuriprismat 10. oktoober 2022. Ursula von der Leyeni külaskäik Eestisse. Kaja Kallasega koos käiakse Tallinnas ning sõidetakse Narva, kus peetakse kunstiresidentuuris tähtis koosolek. Narva on mitmekordne piir: Eesti, Euroopa Liidu ja NATO piir Venemaaga. See on oluline ja ohtlik. Kilomeetri raadiuses jälgivad iga liigutust oma lahkeid taevasiniseid silmi mustade päikeseprillide taha peitvad mehed. Kõik on kontrolli all. ...
6:01 Sirp H
Ka muutumatus võib liigutada Riin Maide ja Krista Mölder on oma ühisnäituse pealkirjaks pannud „ja siis järsku mitte midagi“. Selle rõhutatud pooleliolek, väike algustäht ja sidesõna „ja“ alguses justkui markeeriksid, et midagi on eelnenud pealkirjale (võib-olla jääb alatiseks sellele eelnema), kuid nüüd jääb nimme saladuseks, mis see oli, sest vajalikke sõnu pole enam. On jäänud vaid need sõnad, mis ütlevad, et suhestutakse „mitte millegi“, eimiskiga. Juba pealkirja tasandil käivitub mäng puudumise ja kohaloluga. ...
6:01 Sirp H
Igatsus ja soov hajuda See näitus kõnetab. Pealkiri on „Igatsus“ ja teema, nagu tutvustus (võimatult vigases eesti keeles — sellest edaspidi) ütleb: „[—] tööd autoritelt, kelle loomingus põimuvad inimlikkus, loodus, ilu ja igatsus“. Õigupoolest on see saatetekstis üks väheseid loetavaid lauseid. Näituse idee ja kunstiskeenega suhestamise viis lähtub eelduselt, et ilu, tunded ja sentimentaalsus (ning muidugi ka igatsus) on kaasaegses kunstis põlu all. ...
6:01 Sirp H
Noore homofoobi kannatused? Praegu ilmub noortele palju ingliskeelseid LGBTQIA+ raamatuid. Võrdlemisi lihtsas vormis käsitletakse neis noorte teemasid, mille hulka muu hulgas kuuluvad seksuaalne identiteet, esimene armastus, suhted pere ja sõpradega ning ka võimalik vastuolu omaenese tõekspidamiste ja ühiskonna vaenuliku suhtumise vahel, millest saavad alguse paljud mured ja hirmud. ...
6:01 Sirp H
Eesti noortekirjandus – kas üksik laid maailmameres? See artikkel on järg Sirbis 28. märtsil ilmunud artiklile „Murdeealiste lugejate kirjanduse kaitseks ehk Kas esimesed üksteist eluaastat on olulisemad kui järgmised üksteist?“. Kirjutan noortekirjaniku vaatevinklist. Saanud hariduse Tallinna tehnikaülikoolis, olen koostanud kahes valdkonnas ka strateegiadokumente, rakenduskavasid ja analüüse. Selle artikli kirjutamise käigus suhtlesin mitmete noortekirjanike ning noortekirjandusega seotud inimestega. ...
6:01 Sirp H
Elust keset surma Dokumentaalfilm loob reaalsust, esitleb seda alati mingis raamis ja mingi häälega. „Nii nad sõdivad“ on selgelt autorifilm, esitatud Ilmar Raagi häälega, temale omase esseistliku üldistusvõime ja tervikutajuga. Sõjadoki puhul lisanduvad mõned spetsiifilised eetikaküsimused, mis peamiselt puudutavad šokeeriva-traumeeriva materjali doseerimist ning autori sõltumist riigi propagandamasinast. ...
6:01 Sirp H
Helide õngitseja Õiglasemas ja tähelepanelikumas maailmas märgitaks animarežissöörid Priit Pärn ja Olga Pärn ära maailma filmiajaloo vaieldamatute suurkujude hulgas ka väljaspool seltskonda, mis tiirleb tavapärast filmitööstuse festivaliringi Annecy, Zagrebi, Ottawa ja teiste omasuguste vahel. Olga ja Priit on koostööd teinud 2008. aastast, mil nende esimene koostööfilm „Elu ilma Gabriella Ferrita“ Tallinnas PÖFFil ekraani helendama pani1. ...
6:01 Sirp H
Aktuaalne animatsioonitripp Lühianimatsioon on hullude, mässajate, unistajate ja entusiastide žanr, mis asetseb kuskil filmikunsti, kujutava kunsti ja videokunsti piirimail, täiesti suveräänsel alal. Siia ei ulatu maailma suurstuudiote käsi ja mängureeglid on hoopis teised. Tarbekunstile, milleks võiks liigitada enamiku Hollywoodi toodangust, siin kohta ei ole. Eesti on autorianimatsiooni maailmas suurem kui Euroopa Liit päris maailmas. Priit Pärn on animailma Arvo Pärt. ...
6:01 Sirp H
Kui vanalt hakkavad puud inimesega kõnelema? Seda lugu panid mind kirjutama ühel augustikuu õhtul „Aktuaalsest kaamerast“ kuuldud laused: „Kadrioru park kavandab Vene tsaari Peeter I aegse barokkaia taastamist lossiesisel alal, milleks tuleks maha võtta sadu vanu puid … “ ja „ … praegu me siin näeme selgelt ülekasvanud puid, mis ammu enam ühegi inimesega ei suhtle …“.* Ai, kui valus! Mu süda jättis tõesti löögi vahele, otsekui oleks nende puude hirmunud hääl mulle hüüdnud: „Mis mõttes ei suhtle me üksteisega? ...
6:01 Sirp H
Taimemõtlemine Tallinna Ülikooli kirjastus jätkab ülimalt tänuväärset ettevõtmist eluslooduse teemalise aimekirjanduse vahendamisel. Paco Calvo,1 kes käis kaks aastat tagasi ka Eestis „Biotoopial“,2 juhatab Murcia ülikooli juures laborit MINT (Minimal Intelligence), kus uuritakse taimede signaliseerimist ja käitumist ning mis on maailmas esimene omataoline.3 Ega selliseid laboreid väga palju olegi. ...
6:01 Sirp H
Jüri Tamm 25. XI 1937 – 29. VIII 2025 Lahkunud on hinnatud kolleeg, pikaaegne õppejõud ja teadlane emeriitprofessor Jüri Tamm. Jüri Tamm lõpetas Tartu Ülikooli keemiaosakonna 1962. aastal cum laude ja kaitses väitekirja 1969. aastal. Ta alustas Tartu Ülikoolis tööd teadurina, jätkas hiljem lektori ja dotsendina ning alates 1992. aastast anorgaanilise keemia professorina. Väitekirja teemaga – vesiniku katoodse eraldumise seaduspärasuste uurimine metallelektroodidel – jätkas Jüri Tamm ka edasises teadustöös. ...
6:01 Sirp H
Taimo Toomast 17. V 1962 – 29. VIII 2025 29. augustil lahkus meie hulgast ooperilaulja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu eriala õppejõud Taimo Toomast. Pärnust pärit Taimo Toomast alustas muusikaõpinguid suhteliselt hilja – alles siis, kui muusikaõpetaja Eleonora Voites noormehe Tallinna ehituskoolist Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli (praegu Muba osa) sisseastumiskatsetele viis. ...
6:01 Sirp H
Kas Burmani villa tuleb teist korda päästa? Ühismeedia kihab, telefonid on punased, Roosiaias jt vastuvõttudel jutt ei vaibu, ametnikud on näost valged, sest ärimees Hans Alter on ostnud Tallinnas Kadaka teel maja, mida tuntakse Burmani villana, ja plaanib selle lammutada ning asemele ehitada oma firmale büroohoone. Tal on selleks õigus, aga kas see on kõige mõistlikum plaan? Burmani villa on aiandusega tegelenud Kammalite pere eduka Sinika talu 1923. aastal valminud häärber, mille kavandas Eesti esimene kutseline arhitekt Karl Burman. ...
6:01 Sirp H
Nähtamatud ruumid Lasnamäe tühermaad on paeluvad. Nad on tühjad ja suuresti ebamäärased, justkui ootavad realiseerimist, nad on millestki üle jäänud. Sellegipoolest neid kasutatakse. Tühermaad võimaldavad oma ebamäärasuses rohkem kui kellegi poolt dikteeritud valmis ruum. Tühermaades on midagi vabastavat. Viinis elades kogesin äärmuslikku korrastatust. Sealne linnaruum on esteetiliselt lõpetatud, defineeritud, valmis. Linn mõjub kui detailideni viimistletud joonistus. ...
6:01 Sirp H
Unistus metsikust linnast Sestsaati, kui umbes 20 aastat tagasi Tallinnas järjepanu liikuma hakkasin, olen selles linnas läbinud jala palju tuhandeid kilomeetreid. Mind ei ole meelitanud see, mis on keskel, ilus ja hinnatud, vaid ikka serv – ala, kus linn ja loodus kokku saavad. Tuleb tõdeda, et 20 aasta jooksul on linn muutunud omajagu: osa äärealasid, kus veel kümmekond aastat tagasi oli mõnus uidata, pole enam olemaski. ...
6:01 Sirp H
Öö on veel kaugel Kevadel 100aastaseks saanud Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat jätkus mullu 65. köites ööteemalise teosega, mis on tõukunud näitusest „Kellele kuulub öö?“, mille peakuraator Karin Leivategija koostas ka käesoleva kogumiku. Näitust on Sirbis arvustanud Kärt Kelder („Öö ku(u)lub lõpmatusse“, 15. III 2024), mistõttu ma sellel eraldi ei peatu, aga mõni võrdlusmoment tuleb ikka ette. ...
6:01 Sirp H
Rikas ööelu määrab linna dünaamika Tallinna linnas on valminud arengustrateegia „Öine Tallinn 2035“1, mille koostamist on juhtinud Tallinna ööelu nõunik Natalie Mets (SDE). Ööelumajandus on lai mõiste ja nii hõlmab ka Tallinna ööelustrateegia paljusid valdkondi linnaruumist ja ühistranspordist tervishoiuni. Arengustrateegias „Öine Tallinn 2035“ käsitletakse ööeluna kõike seda, mis toimub Tallinnas ajavahemikul kell 19–7: õhtul kell 19–23, öösel kell 23–4 ja ka varahommikul kell 4–7. ...
6:01 Sirp H
Mis seal siristas? Tabavalt nimetatud minifestival „Vaskjala sirakas“ leidis sel aastal aset juba viiendat korda. Vaskjala loomeresidentuuri lahutab pealinnast vaid veerand tundi autosõitu ja sinna jõudes tekib silmapilk tunne, et see on kõige õigem koht aias toimuvate performance’ite ja majas antavate kontsertidega suvelõpuürituseks. ...
6:01 Sirp H
Muusikud ja armastuskirjad Nagu kahekümnel eelneval aastal toimus tänavugi augustikuu viimastel päevadel Tallinna kammermuusika festival, mille kunstiline juht on 2023. aastast viiuldaja Anna-Liisa Bezrodny. Festivali helilooja oli sel korral Mihkel Kerem ja kõlas viis tema teost, seejuures kaks esiettekandes. Kaheksat kontserti hõlmanud festival kandis pealkirja „Armastuskirjad“. ...

1 19 20 21 22 23 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.