Uudishimu

Find

6:25 Äripäev H
Maksad või sured? PROOViks nüüd seadust muuta Kui seadus asetab automüüjaid ja kliente ebamõistlikku olukorda, tuleb see ära muuta, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
6:25 Äripäev H
Pealinna peibutus: elanike suured unistused jäid, tulid põõsad ja veekraanid Pealinna elanikud saavad juba viiendat aastat otsustada ligi miljoni euro kasutamise üle linnaeelarves, kuid tagasivaatepeeglist paistab, kuidas elanike välja pakutud ja kaasava eelarve hääletuse võitnud mitu suurt unistust on vajunud lössi. See-eest on kerkinud omajagu puid ja põõsaid.
6:12 Postimees H
Kitside konkurentidega võitlev Henry Sildaru rühib olümpia suunas Vigursuusataja Henry Sildaru valmistub täie hooga olümpiaks. Eelmisel hooajal murdis ta täiskasvanute seas läbi ning on tänavu suvel keskendunud sellele, mis peaks aitama tal teha järgmise suure sammu edasi.
6:12 Postimees H
VAHETA TIHEDAMINI ⟩ Need 5 argiasja võivad ohustada su tervist Kodu võib tunduda pealtnäha turvaline ja puhas. igapäevased esemed võivad sisaldada baktereid, tolmu või toksiine. On oluline teada, millised kodutarbed tuleb regulaarselt välja vahetada, et vältida tervise kahjustamist.
6:12 ERR H
OTSE kell 12: pressikonverents olukorrast Ukraina rinnetel Reedel kell 12.00 annab kaitseministeeriumi pressikonverentsil ülevaate olukorrast Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juht Gert Kaju.
6:02 Sirp H
Meestel on vendlus, naiskirjanikel õlatunne Kui eelmisel aastal toimunud Eesti esimese naiskirjanike seminari lõpetuseks otsustati asutada naiskirjanike ühendus ja asutada naiskirjanduse auhind, ei osanud keegi aimata, et vähem kui aasta pärast on mõlemad eesmärgid täidetud. Nii asutati märtsis Eesti Naiskirjanduse Selts ja aprillis anti välja esimene naiskirjanduse auhind, mille pälvis Carolina Pihelgas lühiromaaniga „Lõikejoon“. Kirjandusajalugu tehtud nagu naksti! Lausa topelt. Ka tänavu ei jäänud seminar toimumata, 12. ja 13. ...
6:02 Sirp H
Lõppematu sillaehitus loovuse ja töö vahel Ja kas sellel, mis ta teeb, on nimi või pannakse talle nimi või võetakse talt nimi ära – ja kas sel tööl lõppu on, kas seda lõppu üldse olemas on. Madis Kõiv, Hando Runnel, „Küüni täitmine“ Avalik arvamus loovtööst kõigub enamasti seda romantiliselt müstifitseeriva õhkamise ja netikommentaatori robustse soovituse „mingu päris tööle“ vahel. Seejuures ületavad üha sagedamini uudiskünnist persoonilood loovprofessionaalide läbipõlemisest või hapruseni kulunud vaimsest tervisest. ...
6:02 Sirp H
Kas sada magusat sõna on väärt pudelit vett ehk Kuidas inimlikustamine mõjutab tehisintellekti sõnumi tajumist Tehisintellektist (TI) räägitakse kui suurest võimalusest, aga ka sellest, millised on selle rakendamise järelmid. Näiteks sisaldavad tehisintellekti abil koostatud materjalid tunduvalt rohkem sõnu kui ilma TI-ta koostatud materjalid. Procter & Gamble’i eksperimentaalsest uuringust selgus, et nii individuaalselt kui ka grupis tooteinnovatsiooniga seotud ülesannet täites oli osalejate koostatud materjalis sõnade arv TI kasutamise korral kaks korda suurem kui ilma TI-ta. ...
6:02 Sirp H
Ainult andmetest ei piisa – kas Eesti ajakirjanikul on oskust neid mõista? Eesti ajakirjanikud hindavad kõrgelt oma üldoskusi ja tunnetavad vajadust arendada tehnilisi pädevusi nagu andmetöötlus, visuaalide loomine ja koodikirjutamine. Tegu on ülemaailmse tendentsiga: andmestunud maailmas on ajakirjanik see „teadmuse vahendaja“, kes aitab avalikkusel mõista keerulisi andmestikke. Kirjanikust programmeerijani Veel liiguvad Eesti ajakirjandusmaastikul mõned saurused. Ajakirjanikud, kes teenivad oma palga välja ennekõike sõnameisterlikkusega. ...
6:02 Sirp H
Argielu on ebaseksikas Kultuuriminister Heidy Purga esitles 13. augustil Facebookis töövõitu: „valitsuskabineti istungil kinnitati kultuur ja loomemajandus riiklikult tähtsate ekspordisuundade hulka ning esimest korda on Eestis ka kultuur ja loomemajandus osa riigi ekspordistrateegiast!“ Olen muusikaekspordi kui spetsiifilise valdkonna vastu kõrgendatud huvi tundnud umbes 20 aastat ja küsisin juba 2006. aastal, kas ka Eestis võidaks sellega kunagi tegeleda. ...
6:02 Sirp H
Tartul on midagi, mida ühelgi teisel linnal ei ole Linnafestival „Uit“ on kohaspetsiifilise kunsti festival augustikuises Tartus. Festivali programm julgustab linnaruumi märkama: ettevõtmised, teosed ja teekonnad näitavad linna harjumuspäratu nurga alt, pööravad tähelepanu peidetule, avavad suletud uksi ning avaldavad saladusi. Üle aasta seatakse rõhk ühele linna tajumise või sellest arusaamise killule. ...
6:02 Sirp H
Kellele on vaja veel üht teatrit? Teatrirohkus on olnud viimastel aastatel korraga uhkuse allikas ja valupunkt. Ühelt poolt on meelitav nimetada eestlasi teatrirahvaks. Pakutav valik on kirju ja mitmekesine, midagi leiab igale maitsele, teatrit tehakse vaata et igas riigi otsas. Teiselt poolt ei suuda keegi enam tervikpilti adekvaatselt hõlmata. Esietenduste arv võtab silme eest kirjuks ning keskmine kvaliteet kipub kvantiteedi kasvades pigem langema. ...
6:02 Sirp H
Miks oli see öö erinev? Kell 19–20 pole eriti öö isegi augustis, kuid mõnevõrra erineva kontserdikogemuse sai sel ajavahemikul igatahes ja ilmtingimata. Pärnus astus 23. augustil üles keelpillikvartett M4GNET, kes ikkagi on meie muusikamaastikul erakordne nähtus. Lähtun teesist, et maastik ei ole täiuslik, kui sealt puudub sellise klassikalise žanri nagu keelpillikvartett statsionaarne viljeleja. Sama hästi võiks puududa sümfooniaorkester, kammerorkester, ooperiteater või muusikaakadeemia. ...
6:02 Sirp H
Mis Svetale radikaalne, on Z-generatsioonile rahulik mõtisklus? Sveta Grigorjeva „Kliitor on anarhist“ ei luba endast mööda vaadata. Sidrunikollase kogumiku kaanel on Sveta nägu, raamatu tagumisel küljel muu hulgas küsimused „Kas naine võib panna oma näo raamatu kaanele? Aga tagumiku?“. Kaante vahel on valik arvustusi, artikleid ja intervjuusid. Mitmes meediumis tegutsedes ja rohkelt intervjuusid andes jätab Sveta arvustajatele maha tänuväärse leivapururaja, rohkelt vihjeid ja viiteid, mis suunas mõelda tema lavastustest, luulekogudest, muustki. ...
6:01 Sirp H
Muusikast kirjutatu läheb korda Nüüd on vist enam-vähem selgeks vaieldud, et muusikaline eneseväljendus on sama vana kui suuline keel. Mõni teadlane tegelikult veel vaidleks, et muusika on keelest vanemgi, aga siin hakkavad mängima metoodilised nüansid, definitsioonid, kultuurid. Lõpuks on ikkagi suur hulk oletusi, sest helist ei saa ju fossiili. ...
6:01 Sirp H
Vabaduse festival – kuidas edasi? Narvas kolmandat korda korraldatud Vabaduse festival on leidnud kindla koha meie teatrifestivalide kaardil. Sellest annab tunnistust nii kultuuriministeeriumi kui ka kultuurkapitali soliidseks kasvanud toetus, samuti esinejate ja vaatajate geograafiliselt lai ring, mis näitab, et rahvusvaheline teatrikogukond on festivali omaks võtnud. Kutse sinna on oodatud ja seejuures võib esinemine Narva festivalil saada pääsmeks teistele teatrifestivalidele Euroopas. ...
6:01 Sirp H
Narva kunstiresidentuur. Kümme aastat piirilinna kultuuriprismat 10. oktoober 2022. Ursula von der Leyeni külaskäik Eestisse. Kaja Kallasega koos käiakse Tallinnas ning sõidetakse Narva, kus peetakse kunstiresidentuuris tähtis koosolek. Narva on mitmekordne piir: Eesti, Euroopa Liidu ja NATO piir Venemaaga. See on oluline ja ohtlik. Kilomeetri raadiuses jälgivad iga liigutust oma lahkeid taevasiniseid silmi mustade päikeseprillide taha peitvad mehed. Kõik on kontrolli all. ...
6:01 Sirp H
Ka muutumatus võib liigutada Riin Maide ja Krista Mölder on oma ühisnäituse pealkirjaks pannud „ja siis järsku mitte midagi“. Selle rõhutatud pooleliolek, väike algustäht ja sidesõna „ja“ alguses justkui markeeriksid, et midagi on eelnenud pealkirjale (võib-olla jääb alatiseks sellele eelnema), kuid nüüd jääb nimme saladuseks, mis see oli, sest vajalikke sõnu pole enam. On jäänud vaid need sõnad, mis ütlevad, et suhestutakse „mitte millegi“, eimiskiga. Juba pealkirja tasandil käivitub mäng puudumise ja kohaloluga. ...
6:01 Sirp H
Igatsus ja soov hajuda See näitus kõnetab. Pealkiri on „Igatsus“ ja teema, nagu tutvustus (võimatult vigases eesti keeles — sellest edaspidi) ütleb: „[—] tööd autoritelt, kelle loomingus põimuvad inimlikkus, loodus, ilu ja igatsus“. Õigupoolest on see saatetekstis üks väheseid loetavaid lauseid. Näituse idee ja kunstiskeenega suhestamise viis lähtub eelduselt, et ilu, tunded ja sentimentaalsus (ning muidugi ka igatsus) on kaasaegses kunstis põlu all. ...
6:01 Sirp H
Noore homofoobi kannatused? Praegu ilmub noortele palju ingliskeelseid LGBTQIA+ raamatuid. Võrdlemisi lihtsas vormis käsitletakse neis noorte teemasid, mille hulka muu hulgas kuuluvad seksuaalne identiteet, esimene armastus, suhted pere ja sõpradega ning ka võimalik vastuolu omaenese tõekspidamiste ja ühiskonna vaenuliku suhtumise vahel, millest saavad alguse paljud mured ja hirmud. ...
6:01 Sirp H
Eesti noortekirjandus – kas üksik laid maailmameres? See artikkel on järg Sirbis 28. märtsil ilmunud artiklile „Murdeealiste lugejate kirjanduse kaitseks ehk Kas esimesed üksteist eluaastat on olulisemad kui järgmised üksteist?“. Kirjutan noortekirjaniku vaatevinklist. Saanud hariduse Tallinna tehnikaülikoolis, olen koostanud kahes valdkonnas ka strateegiadokumente, rakenduskavasid ja analüüse. Selle artikli kirjutamise käigus suhtlesin mitmete noortekirjanike ning noortekirjandusega seotud inimestega. ...
6:01 Sirp H
Elust keset surma Dokumentaalfilm loob reaalsust, esitleb seda alati mingis raamis ja mingi häälega. „Nii nad sõdivad“ on selgelt autorifilm, esitatud Ilmar Raagi häälega, temale omase esseistliku üldistusvõime ja tervikutajuga. Sõjadoki puhul lisanduvad mõned spetsiifilised eetikaküsimused, mis peamiselt puudutavad šokeeriva-traumeeriva materjali doseerimist ning autori sõltumist riigi propagandamasinast. ...
6:01 Sirp H
Helide õngitseja Õiglasemas ja tähelepanelikumas maailmas märgitaks animarežissöörid Priit Pärn ja Olga Pärn ära maailma filmiajaloo vaieldamatute suurkujude hulgas ka väljaspool seltskonda, mis tiirleb tavapärast filmitööstuse festivaliringi Annecy, Zagrebi, Ottawa ja teiste omasuguste vahel. Olga ja Priit on koostööd teinud 2008. aastast, mil nende esimene koostööfilm „Elu ilma Gabriella Ferrita“ Tallinnas PÖFFil ekraani helendama pani1. ...
6:01 Sirp H
Aktuaalne animatsioonitripp Lühianimatsioon on hullude, mässajate, unistajate ja entusiastide žanr, mis asetseb kuskil filmikunsti, kujutava kunsti ja videokunsti piirimail, täiesti suveräänsel alal. Siia ei ulatu maailma suurstuudiote käsi ja mängureeglid on hoopis teised. Tarbekunstile, milleks võiks liigitada enamiku Hollywoodi toodangust, siin kohta ei ole. Eesti on autorianimatsiooni maailmas suurem kui Euroopa Liit päris maailmas. Priit Pärn on animailma Arvo Pärt. ...

1 17 18 19 20 21 » Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.