Uudishimu

Find

R06:01 Sirp H
Ka muutumatus võib liigutada Riin Maide ja Krista Mölder on oma ühisnäituse pealkirjaks pannud „ja siis järsku mitte midagi“. Selle rõhutatud pooleliolek, väike algustäht ja sidesõna „ja“ alguses justkui markeeriksid, et midagi on eelnenud pealkirjale (võib-olla jääb alatiseks sellele eelnema), kuid nüüd jääb nimme saladuseks, mis see oli, sest vajalikke sõnu pole enam. On jäänud vaid need sõnad, mis ütlevad, et suhestutakse „mitte millegi“, eimiskiga. Juba pealkirja tasandil käivitub mäng puudumise ja kohaloluga. ...
R06:01 Sirp H
Igatsus ja soov hajuda See näitus kõnetab. Pealkiri on „Igatsus“ ja teema, nagu tutvustus (võimatult vigases eesti keeles — sellest edaspidi) ütleb: „[—] tööd autoritelt, kelle loomingus põimuvad inimlikkus, loodus, ilu ja igatsus“. Õigupoolest on see saatetekstis üks väheseid loetavaid lauseid. Näituse idee ja kunstiskeenega suhestamise viis lähtub eelduselt, et ilu, tunded ja sentimentaalsus (ning muidugi ka igatsus) on kaasaegses kunstis põlu all. ...
R06:01 Sirp H
Noore homofoobi kannatused? Praegu ilmub noortele palju ingliskeelseid LGBTQIA+ raamatuid. Võrdlemisi lihtsas vormis käsitletakse neis noorte teemasid, mille hulka muu hulgas kuuluvad seksuaalne identiteet, esimene armastus, suhted pere ja sõpradega ning ka võimalik vastuolu omaenese tõekspidamiste ja ühiskonna vaenuliku suhtumise vahel, millest saavad alguse paljud mured ja hirmud. ...
R06:01 Sirp H
Eesti noortekirjandus – kas üksik laid maailmameres? See artikkel on järg Sirbis 28. märtsil ilmunud artiklile „Murdeealiste lugejate kirjanduse kaitseks ehk Kas esimesed üksteist eluaastat on olulisemad kui järgmised üksteist?“. Kirjutan noortekirjaniku vaatevinklist. Saanud hariduse Tallinna tehnikaülikoolis, olen koostanud kahes valdkonnas ka strateegiadokumente, rakenduskavasid ja analüüse. Selle artikli kirjutamise käigus suhtlesin mitmete noortekirjanike ning noortekirjandusega seotud inimestega. ...
R06:01 Sirp H
Elust keset surma Dokumentaalfilm loob reaalsust, esitleb seda alati mingis raamis ja mingi häälega. „Nii nad sõdivad“ on selgelt autorifilm, esitatud Ilmar Raagi häälega, temale omase esseistliku üldistusvõime ja tervikutajuga. Sõjadoki puhul lisanduvad mõned spetsiifilised eetikaküsimused, mis peamiselt puudutavad šokeeriva-traumeeriva materjali doseerimist ning autori sõltumist riigi propagandamasinast. ...
R06:01 Sirp H
Helide õngitseja Õiglasemas ja tähelepanelikumas maailmas märgitaks animarežissöörid Priit Pärn ja Olga Pärn ära maailma filmiajaloo vaieldamatute suurkujude hulgas ka väljaspool seltskonda, mis tiirleb tavapärast filmitööstuse festivaliringi Annecy, Zagrebi, Ottawa ja teiste omasuguste vahel. Olga ja Priit on koostööd teinud 2008. aastast, mil nende esimene koostööfilm „Elu ilma Gabriella Ferrita“ Tallinnas PÖFFil ekraani helendama pani1. ...
R06:01 Sirp H
Aktuaalne animatsioonitripp Lühianimatsioon on hullude, mässajate, unistajate ja entusiastide žanr, mis asetseb kuskil filmikunsti, kujutava kunsti ja videokunsti piirimail, täiesti suveräänsel alal. Siia ei ulatu maailma suurstuudiote käsi ja mängureeglid on hoopis teised. Tarbekunstile, milleks võiks liigitada enamiku Hollywoodi toodangust, siin kohta ei ole. Eesti on autorianimatsiooni maailmas suurem kui Euroopa Liit päris maailmas. Priit Pärn on animailma Arvo Pärt. ...
R06:01 Sirp H
Kui vanalt hakkavad puud inimesega kõnelema? Seda lugu panid mind kirjutama ühel augustikuu õhtul „Aktuaalsest kaamerast“ kuuldud laused: „Kadrioru park kavandab Vene tsaari Peeter I aegse barokkaia taastamist lossiesisel alal, milleks tuleks maha võtta sadu vanu puid … “ ja „ … praegu me siin näeme selgelt ülekasvanud puid, mis ammu enam ühegi inimesega ei suhtle …“.* Ai, kui valus! Mu süda jättis tõesti löögi vahele, otsekui oleks nende puude hirmunud hääl mulle hüüdnud: „Mis mõttes ei suhtle me üksteisega? ...
R06:01 Sirp H
Taimemõtlemine Tallinna Ülikooli kirjastus jätkab ülimalt tänuväärset ettevõtmist eluslooduse teemalise aimekirjanduse vahendamisel. Paco Calvo,1 kes käis kaks aastat tagasi ka Eestis „Biotoopial“,2 juhatab Murcia ülikooli juures laborit MINT (Minimal Intelligence), kus uuritakse taimede signaliseerimist ja käitumist ning mis on maailmas esimene omataoline.3 Ega selliseid laboreid väga palju olegi. ...
R06:01 Sirp H
Jüri Tamm 25. XI 1937 – 29. VIII 2025 Lahkunud on hinnatud kolleeg, pikaaegne õppejõud ja teadlane emeriitprofessor Jüri Tamm. Jüri Tamm lõpetas Tartu Ülikooli keemiaosakonna 1962. aastal cum laude ja kaitses väitekirja 1969. aastal. Ta alustas Tartu Ülikoolis tööd teadurina, jätkas hiljem lektori ja dotsendina ning alates 1992. aastast anorgaanilise keemia professorina. Väitekirja teemaga – vesiniku katoodse eraldumise seaduspärasuste uurimine metallelektroodidel – jätkas Jüri Tamm ka edasises teadustöös. ...
R06:01 Sirp H
Taimo Toomast 17. V 1962 – 29. VIII 2025 29. augustil lahkus meie hulgast ooperilaulja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu eriala õppejõud Taimo Toomast. Pärnust pärit Taimo Toomast alustas muusikaõpinguid suhteliselt hilja – alles siis, kui muusikaõpetaja Eleonora Voites noormehe Tallinna ehituskoolist Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli (praegu Muba osa) sisseastumiskatsetele viis. ...
R06:01 Sirp H
Kas Burmani villa tuleb teist korda päästa? Ühismeedia kihab, telefonid on punased, Roosiaias jt vastuvõttudel jutt ei vaibu, ametnikud on näost valged, sest ärimees Hans Alter on ostnud Tallinnas Kadaka teel maja, mida tuntakse Burmani villana, ja plaanib selle lammutada ning asemele ehitada oma firmale büroohoone. Tal on selleks õigus, aga kas see on kõige mõistlikum plaan? Burmani villa on aiandusega tegelenud Kammalite pere eduka Sinika talu 1923. aastal valminud häärber, mille kavandas Eesti esimene kutseline arhitekt Karl Burman. ...
R06:01 Sirp H
Nähtamatud ruumid Lasnamäe tühermaad on paeluvad. Nad on tühjad ja suuresti ebamäärased, justkui ootavad realiseerimist, nad on millestki üle jäänud. Sellegipoolest neid kasutatakse. Tühermaad võimaldavad oma ebamäärasuses rohkem kui kellegi poolt dikteeritud valmis ruum. Tühermaades on midagi vabastavat. Viinis elades kogesin äärmuslikku korrastatust. Sealne linnaruum on esteetiliselt lõpetatud, defineeritud, valmis. Linn mõjub kui detailideni viimistletud joonistus. ...
R06:01 Sirp H
Unistus metsikust linnast Sestsaati, kui umbes 20 aastat tagasi Tallinnas järjepanu liikuma hakkasin, olen selles linnas läbinud jala palju tuhandeid kilomeetreid. Mind ei ole meelitanud see, mis on keskel, ilus ja hinnatud, vaid ikka serv – ala, kus linn ja loodus kokku saavad. Tuleb tõdeda, et 20 aasta jooksul on linn muutunud omajagu: osa äärealasid, kus veel kümmekond aastat tagasi oli mõnus uidata, pole enam olemaski. ...
R06:01 Sirp H
Öö on veel kaugel Kevadel 100aastaseks saanud Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat jätkus mullu 65. köites ööteemalise teosega, mis on tõukunud näitusest „Kellele kuulub öö?“, mille peakuraator Karin Leivategija koostas ka käesoleva kogumiku. Näitust on Sirbis arvustanud Kärt Kelder („Öö ku(u)lub lõpmatusse“, 15. III 2024), mistõttu ma sellel eraldi ei peatu, aga mõni võrdlusmoment tuleb ikka ette. ...
R06:01 Sirp H
Rikas ööelu määrab linna dünaamika Tallinna linnas on valminud arengustrateegia „Öine Tallinn 2035“1, mille koostamist on juhtinud Tallinna ööelu nõunik Natalie Mets (SDE). Ööelumajandus on lai mõiste ja nii hõlmab ka Tallinna ööelustrateegia paljusid valdkondi linnaruumist ja ühistranspordist tervishoiuni. Arengustrateegias „Öine Tallinn 2035“ käsitletakse ööeluna kõike seda, mis toimub Tallinnas ajavahemikul kell 19–7: õhtul kell 19–23, öösel kell 23–4 ja ka varahommikul kell 4–7. ...
R06:01 Sirp H
Mis seal siristas? Tabavalt nimetatud minifestival „Vaskjala sirakas“ leidis sel aastal aset juba viiendat korda. Vaskjala loomeresidentuuri lahutab pealinnast vaid veerand tundi autosõitu ja sinna jõudes tekib silmapilk tunne, et see on kõige õigem koht aias toimuvate performance’ite ja majas antavate kontsertidega suvelõpuürituseks. ...
R06:01 Sirp H
Muusikud ja armastuskirjad Nagu kahekümnel eelneval aastal toimus tänavugi augustikuu viimastel päevadel Tallinna kammermuusika festival, mille kunstiline juht on 2023. aastast viiuldaja Anna-Liisa Bezrodny. Festivali helilooja oli sel korral Mihkel Kerem ja kõlas viis tema teost, seejuures kaks esiettekandes. Kaheksat kontserti hõlmanud festival kandis pealkirja „Armastuskirjad“. ...
R06:01 Sirp H
Saar, Pärn ja pähkel Tanel Saar toob 11. septembril VAT-teatris lavale „Tõusvad viiuldajad“, mille algmaterjaliks on animafilmi suurmeistri Priit Pärna stsenaarium. „Meid pannakse unistama meie vanemate unistusi. Meid pannakse õppima viiulit,“ öeldakse tutvustavas tekstis. Lavale astuvad Martin Mill, Mait Joorits, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Luisa Lõhmus, Mio Iida ning trummar Kristjan Kallas. Priit Pärn on mässaja. Filmikriitik Tristan Priimägi on 2016. aastal kirjutanud Sirbis tema võitlusest EKAga. ...
R06:01 Sirp H
Sõbrad kogu eluks Ühtäkki on nad kohal, mõned eksinud ja kohmetud, mõned ülevoolavalt joviaalsed. Tudengid on Tartus tagasi. Mõned ei ole kusagil mujal olnudki, nemad on lihtsalt elevil. Kokku on neid nüüd igatahes palju. Kus asuvad kahurid? Kas loengu ajal välja võib küsida? Kas sul Tiksu sokid juba on? Miks ma ei leia raamatute tagastamise kasti? Kuidas ma jalgratast laenutada saan? Kas Tartus sõidab mõni „naiselt naisele“ takso? Palun soovita hambaarsti. ...
R06:01 Sirp H
Kes vastutab kirjaoskuse eest? Septembris on mitmeid toredaid tähtpäevi, mis on võitnud eestlaste südamed, näiteks tarkusepäev 1. septembril ja vanavanemate päev septembri teisel pühapäeval. Kui aga võtta lahti rahvusvaheline tähtpäevade kalender, siis võime sealt leida mitmeid kirjaoskusega seotud toredaid rahvusvahelisi tähtpäevi, nagu raamatulugemise päev (6. september) ja rahvusvaheline koomiksipäev (30. september). Ka rahvusvaheline piraadikeeles rääkimise päev (19. september) ja lollide küsimuste esitamise päev (28. ...
R06:01 Sirp H
Kaitsekassa nurgas on pime Esmaspäevast peaks korraline töö hoo sisse saama ka suvel kõige pikemalt puhanud asutuses, riigikogus. Sahtlid-lauad on pooleli eelnõusid täis ja uut lisa valitsusest tulemas. Paraku ei ole põhjust loota, et töö lähema kuu jooksul käima läheb, sest suur osa riigikogu liikmetest on ametis kandideerimisega linna- või vallavolikogu liikmeks ehk keskendub kohalikule tasandile, mitte riigiasjadele. ...
R06:01 Sirp H
Mnjah Ahh … raamaturiiul. Minu lemmikteema. Võib-olla kirjutakski viimase aja suurematest riiulielamustest. Viimane selline tabas mind mõni päev tagasi Rimi ees seisvate kasutatud raamatute riiulite ees. Meenus ühe kirjaniku ammune märkus raamatu ja surematuse seose kohta koos soovitusega vaadata antikvariaati, mis on maast laeni täis surematust, mis, nagu ta (mitte just ülearu peenelt) vihjas, kedagi ei huvita. Antikvariaat, olgu öeldud, on veel isegi lootustandev näide. ...
R06:01 Postimees H
KAS SU KASS ON DEMENTNE? ⟩ Need kaheksa märki viitavad tõsisele haigusele Paljud kassiomanikud ei tea, et ka kassid võivad dementseks jääda. Ühes hiljuti tehtud uuringus leiti kasside ja inimeste dementsuse vahel isegi palju sarnasusi. Selgus, et kognitiivne kahjustus võib areneda sarnaselt.

1 34 35 36 37 38 » Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.