Uudishimu

Find

6:00 Sirp H
Surm Prahas ja maksikoer Fik Esmapilgul sarnaneb Bruce Chatwini lühiromaan „Utz“ paljude teiste teostega, mille vaid korraks mõnda maad külastanud turist või muu asjapulk on tugevate tunnete ja tänumeelega kirja pannud. Niisuguseid vaimustunud autorite paratamatult pinnapealseid raamatuid võib leida siiani Pariisi kuulsamate restoranide vitriinides (näiteks Le Procope’is) kõrvuti mõne legendaarse kindrali samasse söögikohta unustatud peakattega. ...
6:00 Sirp H
Tänukiri Märten Krossile (ehkki kohati noriv) Enamasti räägitakse luule puhul, et noor autor peab leidma oma hääle. Märten Kross ei ole enam nii noor, võtan sõna kui pisut vanem kolleeg. Mida see hääle leidmine tähendab? Kas nagu lauljal? Ehk ei olegi see vale – peab leidma oma loomuliku registri, kõla, maneeri, väljundi, kõneviisi, olgu … iseenda. Enese identiteedi selles rollis. Esimeses romaanis „Hullumäng“, mis oli ivake rabe ja pika küpsemisperioodi ja ümberkirjutamiste tõttu veidi hakitud, otsiski Kross oma häält, loomulikku jutuvoogu. ...
6:00 Sirp H
Ära karda, võõras, astu sisse Anne Carsoni „Linnade elu“ on väike raamat, viska kotti, unusta sinna, sirvi ükspäev natuke ja ava seejärel mitu nädalat hiljem täiesti teisest kohast. Carsoni eestikeelse tõlke raamatuna esmailmumine on vaieldamatult suursündmus: viimasel ajal ei möödu ühtki aastat, mil 1950. aastal sündinud Kanada luuletajat ei ennustataks nobelistiks, kuna see tunnustus on tal veel saamata. „Linnade elu“ on kerge raamat, aga ainult füüsiliselt. ...
6:00 Sirp H
Plekitu luule igavene tähesära lavadel – ja nende taga hämaras Kuigi mu süda ihkab enam jahedaid kõdulõhnaseid keldreid, kus luulet kuulata … või sumedaid sügisesi mustalaegasaale, siis ei olnud sugugi paha leida end 8. augustil avaralt platsilt Paides, kus mõnesajapäise publiku ees toimus Eesti luuleprõmmu finaal. Liiga särav ja avar ja rohke mu tumedale hingele, aga siiski äratuntavalt ja sisse- ja kaasaelatavalt poeetiline. ...
6:00 Sirp H
Järjekordne Dracula film? Mitte päris Ühesõnaga, Dracula. Järjekordne või? Mis mõttes? Mis pagana pidi sa, Issanda hing, seda uutmoodi vaatad? Või mida see juba olemasolevatele teostele lisab? Esimest korda nähti seda tegelast ju „Nosferatus“1 (1922) – tehniliselt ei omanud see Dracula looga mingit seost, aga Bram Stokeri pärijad kaebasid filmi autori F. W. ...
6:00 Sirp H
Emade-tütarde uued kleidid Viimane kord, kui ma Reet Varblasega suhtlesin, sõimas ta mu põhimõtteliselt läbi. Ma nimelt ei jõudnud tema kureeritud Mare Mikoffi näituse lõpetamisele, ja seal peetud nende omavahelisele vestlusele. Ei saa öelda, et oleksime Reedaga hullupööra sõbrustanud, aga minult ta kunstikriitikat Sirbi jaoks vahel ikka tellis ning samasse ajalehte kolumni kirjutama kutsus mind just tema. ...
6:00 Sirp H
Koloniaalajalugu, sotsialism ja müütiline olevik Üks esimesi taasiseseisvumisele järgnenud suuri näitusi, mille eesmärk oli luua maailmale teatud pilt eesti kunstist, oli 1992. aastal Karlsruhe Euroopa kultuuripäevade raames toimunud „Müüt ja abstraktsioon“. ...
6:00 Sirp H
Kas kodukontor viib parema linnaruumini? Eestis pole minu teada veel uuritud, kas linnaruum kaug- ja hübriidtöötajate elustiili toetab ning sedagi, millised vajadused on jäänud täitmata. Kuna aga kaugtöötajate osakaal Harjumaal ja Tallinnas1 on niivõrd suur, võtsin nõuks kui mitte sellele küsimusele vastus leida, siis vähemalt avada arutelu. Intervjueerisin selle eesmärgiga Tallinna ning naabervalla kaugtöötajaid, puudutasin vestluse käigus nii nende isikliku elamispinna, koduümbruse kui ka teenuste ning liikumise aspekti. ...
6:00 Sirp H
Linn tundlikule meelele Linn on majad, inimesed ning teised liigid. Näiteks koerad, kassid, paplid, pärnad. Lisaks ka töökohad, poed, rongid, autod ja veel muudki. Linn on hetked. Olgu need tänavatel, majade sees, vahel, peal või hoopis mujal – kohtades, kus ei oska ettegi kujutada. Igal juhul on ka need osa linnast. Selle loo peategelane on tundlik meel. Teemakäsitlus ja tähelepanekud on kirja pandud mu enda kogemustest. Olen tundlikkust märganud ka sõprade puhul. See on fenomen, mis mind üha rohkem huvitab. ...
6:00 Sirp H
Strateegialainetesse uppunud merelinn Tallinn kui merelinn – on see geograafiline reaalsus või siiski vaid tulevikuvisioon, mille poole püüeldakse? Millised on olnud senised sammud linna merele avamisel? Kas merelinna identiteedi elustamiseks on vaja kulutada niigi nappe ressursse, et luua järjekordne merevisioon või merelinna kuvandi strateegia? Ehk on see kõik juba olemas, kuid lihtsalt realiseerimata? ...
6:00 Sirp H
Ajaloo sisse minek Värskepilgulise, praegusaja parimaist muusikateaduslikeist arusaamadest juhinduva ja varasemast sootuks teemarikkama Eesti muusikaloo ülevaate järele on suur puudus valitsenud aastakümneid. Lõpuks täitis kaante vahele jõudnud uurimuse esimene osa pool sellest lüngast ja asus kustutama omamoodi auvõlga, mida ainult meie endi parimad asjatundjad suudavadki tasuda. ...
6:00 Sirp H
Salongist suurde saali Juba neljandat korda leidis aset festival „Kammermuusika Fotografiskas“. Miks Fotografiska? Sest korraldajate sõnul pakub see tänapäevast, kuid hubast ruumi, mis toetab taotlust taasluua Schuberti-aegsete koduste koosviibimiste intiimne ja vahetu õhustik, kus muusika kõlas sõprade ja tuttavate seltsis. ...
6:00 Sirp H
Inspireeriv mõisamuusika Miski siin maailmas ei ole igavene ja iga asi lõpeb kord – need üldtuntud ütlused said 10. augustil tõeks suvise kontserdisarja „Eesti mõisad“ kohta. 1999. aastast on igal suvel – välja arvatud 2010, kui kontserdid tuli ära jätta majanduslanguse tõttu – selles sarjas tutvustatud 104 mõisa üle Eesti ning on jõutud anda kaks kontserti ka Soome mõisates. Viimane, 105. kontsert toimus Harjumaal Ravila mõisas. ...
6:00 Sirp H
Baassissetulek tooks kaasa hirmuvaba turumajanduse Esmalt tuleb Erik Tergi ja Johanna Vallistu1 kombel ära õiendada, et eesti keeles juurdunud „kodanikupalk“ on ääretult ebaõnnestunud termin tähistamaks universaalset baas- ehk põhisissetulekut (universal basic income, UBI). Ühelt poolt ei ole tegemist tasuga töö eest, mis palk on, teiselt poolt ei makstaks seda ainult kodanikele, vaid kõigile riigi püsielanikele. Sestap kasutan siinkohal terminit „universaalne baassissetulek ehk UBS“. ...
6:00 Sirp H
Geopoliitiline vaade Euraasiale Geoff Raby on mitmekülgne Austraalia diplomaat, politoloog ja äritegelane, kelle huvi keskmes on olnud peamiselt Hiina Rahvavabariik. Ta töötas aastatel 1986–1991 Austraalia Hiina Rahvavabariigi saatkonna majandusosakonna juhatajana ning oli 2007. kuni 2011. aastani Austraalia suursaadik Hiinas. Mitmel perioodil on ta olnud Austraalia välisministeeriumi ametnik, viimastel aastatel kuulunud ka mitmete Hiinaga äri tegevate ettevõtete nõukogusse. ...
6:00 Sirp H
Väärtusjärgne ajastu Ladina-Ameerikas 1995. aastal, mil Mehhiko valitsus seisis pärast peeso järsku langust silmitsi finantskrahhiga, teatas USA president Bill Clinton: „Meil on tugev huvi Mehhiko jõukuse ja stabiilsuse vastu.“ Ameerika Ühendriigid panid koos IMFi ja teiste partneritega Mehhiko aitamiseks kokku 20 miljardi dollari suuruse abipaketi, millega ühtlasi sooviti vältida ebastabiilsuse levikut kogu Ladina-Ameerikas. ...
6:00 Sirp H
Lõppematu sillaehitus loovuse ja töö vahel Ja kas sellel, mis ta teeb, on nimi või pannakse talle nimi või võetakse talt nimi ära – ja kas sel tööl lõppu on, kas seda lõppu üldse olemas on. Madis Kõiv, Hando Runnel, „Küüni täitmine“ Avalik arvamus loovtööst kõigub enamasti seda romantiliselt müstifitseeriva õhkamise ja netikommentaatori robustse soovituse „mingu päris tööle“ vahel. Seejuures ületavad üha sagedamini uudiskünnist persoonilood loovprofessionaalide läbipõlemisest või hapruseni kulunud vaimsest tervisest. ...
6:00 Sirp H
Odysseus Setomaal „Odüsseia“ on teadagi üks neist Euroopa ja lääne kultuuri tüvitekstidest, millega alustatakse kultuurilugusid. Trooja sõda käsitlevad muistendid põimis kaheks eeposeks ehk „Iliaseks“ ja „Odüsseiaks“ kokku vanakreeka laulik Homeros umbes VIII sajandil e.m.a. Samast põhimõttest lähtudes kirjutas Kreutzwald XIX sajandi keskel kokku eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“. ...
6:00 Sirp H
Kas sada magusat sõna on väärt pudelit vett ehk Kuidas inimlikustamine mõjutab tehisintellekti sõnumi tajumist Tehisintellektist (TI) räägitakse kui suurest võimalusest, aga ka sellest, millised on selle rakendamise järelmid. Näiteks sisaldavad tehisintellekti abil koostatud materjalid tunduvalt rohkem sõnu kui ilma TI-ta koostatud materjalid. Procter & Gamble’i eksperimentaalsest uuringust selgus, et nii individuaalselt kui ka grupis tooteinnovatsiooniga seotud ülesannet täites oli osalejate koostatud materjalis sõnade arv TI kasutamise korral kaks korda suurem kui ilma TI-ta. ...
6:00 Sirp H
Ainult andmetest ei piisa – kas Eesti ajakirjanikul on oskust neid mõista? Eesti ajakirjanikud hindavad kõrgelt oma üldoskusi ja tunnetavad vajadust arendada tehnilisi pädevusi nagu andmetöötlus, visuaalide loomine ja koodikirjutamine. Tegu on ülemaailmse tendentsiga: andmestunud maailmas on ajakirjanik see „teadmuse vahendaja“, kes aitab avalikkusel mõista keerulisi andmestikke. Kirjanikust programmeerijani Veel liiguvad Eesti ajakirjandusmaastikul mõned saurused. Ajakirjanikud, kes teenivad oma palga välja ennekõike sõnameisterlikkusega. ...
6:00 Sirp H
Muutumise kunstid Lühianimatsioon „Olemise kulg“ (Undi teod, Eesti-Bulgaaria 2024, 11 min), režissöör Helen Unt, stsenaristid Helen Unt, Anti Naulainen ja Outi Inkeri Rossi, operaator Urmas Jõemees, helilooja Petar Dundakov, produtsendid Edina Csüllög ja Vesela Dancheva. Helen Undi lühianimafilmi „Olemise kulg“ mitteametliku eel-esilinastuse järel Kütioru sauna teise korruse saalis eelmise aasta 12. ...
6:00 Sirp H
Argielu on ebaseksikas Kultuuriminister Heidy Purga esitles 13. augustil Facebookis töövõitu: „valitsuskabineti istungil kinnitati kultuur ja loomemajandus riiklikult tähtsate ekspordisuundade hulka ning esimest korda on Eestis ka kultuur ja loomemajandus osa riigi ekspordistrateegiast!“ Olen muusikaekspordi kui spetsiifilise valdkonna vastu kõrgendatud huvi tundnud umbes 20 aastat ja küsisin juba 2006. aastal, kas ka Eestis võidaks sellega kunagi tegeleda. ...
6:00 Sirp H
Piinlik(kuse) poliitika Vähesed kirjanikud osakavad elu absurdselt piinlikke seiku paremini kirjeldada kui Urmas Vadi. Vahel teda lugedes, ja sel suvel on seda tõesti palju juhtunud, tekib tunne, et nagu ei tahakski väga edasi lugeda. Mõne episoodi tekitatud piinlikkus on lihtsalt nii rickygervaislikult lämmatav, et lugemisest tuleb paus võtta, muidu kaldub halvav emotsioon üle kõigisse ihuliikmeisse ja neelab su täielikult alla. ...
6:00 Sirp H
Soodsad tuuled Andreas Lehmanni ja Piia Posti äsja avaldatud teadustöö1 järgi võib Jaagup Kreem end lähikümnenditel oimetuks laulda ja imestada, kuid füüsika vastu ei saa. Tõenäosus, et taevaluukidest jaanuariski lund pudeneb, muutub Eestis võrdseks juulikuisega. Saju aastane koguhulk tõenäoliselt kasvab, kuid alla tuleb kõike muud kui lund. Võib ka tõdeda, et nii need rivaalitsevad õhurõhkkonnad tapsidki Eesti suusaspordi, mis edaspidi on võimalik vaid õlgedest või joogikõrtest meisterdatud radadel. ...

1 4 5 6 7 8 » Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.