Uudishimu

Find

6:01 Sirp H
Aino Pervik 22. IV 1932 – 12. VIII 2025 Kurb on kuulda andeka, hooliva, targa looja lahkumisest. Samal ajal peame olema tänulikud, et meil on niisuguseid säravaid autoreid nagu Aino Pervik, kelle surm sügavalt puudutab. Ilmselgelt poleks eesti lastekirjandus Aino Pervikuta see, mis ta on. Kui tahta rääkida tüvitekstidest, siis just neid on Pervik loonud: nii mõnegi meie lastekirjanduse tüviteksti, mis ühendab põlvkondi ja on saanud sama endastmõistetavaks osaks Eesti kultuurist nagu Tallinna vanalinn või uuem rahvalaul. ...
6:01 Sirp H
Aino on ainus Küllap on Eestis vähe inimesi, kes ei ole üles kasvanud Aino Perviku raamatutega. Isegi kui peres ei olnud erilisi lugejaid, on mõnda teost tema loomingust ikka loetud. Ja seda on tehtud põlvkondade kaupa. On välja lõigatud pabernukke raamatust „Kaarist on kasu“, elatud kaasa Kunksmoori ja kapten Trummi nääklustele. Imetletud mereröövlitütar Arabella vaprust ja mindud lasteaeda, Paula raamat näpu vahel. ...
6:01 Sirp H
„Elu on liikumine“ „Eesti kirjanik“ on väike eesti nüüdiskirjanduse festival. See annab kokkutulnutele võimaluse noppida parajasti õhus olevaid teemasid ja teoseid ning neid lähemalt vaadelda. Viimasel aastal on järjepanu ilmunud põnevaid tekste, mille autoriteks on naised, sellest ka tänavune rõhuasetus naistele kirjanduses. Kas naiste hääl kõlab kirjanduses kuidagi teistmoodi? Kas naiste kirjutatud tekstidel on ka mingeid ühisjooni? ...
6:01 Sirp H
Hajun uneledes ajatusse Esimene Anu Kree raamat, mida lugesin, oli luulekogu „Palangukõnd“ (2024). Tegu on hingestatud, kujundirohke ja kauni koguga. See sisaldab palju loodusega seotud allegooriaid: „puulaulu ruumilised värsid“ helisesid lugedes kõrvus igal leheküljel, vasakult silmanurgast paistis, kuidas „jäävangist rabelev oja peseb remmelga juuri“, paremalt, kuidas „paljastub künkaga maastiku / tõsine naljakas õlg“ ja „maastik kaardub siluettideks“. ...
6:01 Sirp H
Anarhistlik arhitektuur Elame võimu kujundatud maailmas, kus on määratud, kuidas maad kasutada, maju ehitada ja ruumis elada. See võim seab esikohale efektiivsuse, kasumi ja kontrolli. Sageli elurikkuse, elanike autonoomia ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse arvelt. Mis siis, kui arhitektuur ei oleks midagi, mis määratakse ülalt alla, vaid midagi, mis tekib orgaaniliselt, lähtub teistest põhimõtetest, mis on küll kapitalismis uudsed, kuid mitte teostamatud? ...
6:01 Sirp H
Sisemiselt ilus kolahoov Augusti lõpuni on Eesti Rahva Muuseumi juures avatud siinmail ikka veel uudne kolahoov, kuhu on oodatud kõik kuue- kuni 16aastased lapsed ja noored. Täiskasvanud peavad jääma värava taha, et lapsed saaksid iseseisvalt tegutseda. Tartu kolahoovi eestvedajate Kristin Leisi ja Leene Korbiga rääkisime vabast mängust, inspireerivast kolast ja riskimängu eelistest. Kolahoov on nüüdseks juba mõned päevad avatud olnud. Kuidas läinud on? ...
6:01 Sirp H
Teadmatus on ikka ja alati õudsem Järgnevalt ei taha ma olla sisurikkuja. Kuni enam ei ole. Praha. Astun klaasist seintega Edison Filmhubi majja. Tellin baarist pilsneri. Maja on rahvast pungil, inimesed istuvad kino ees, sees ja ümber. Võtan paar sõõmu ja astun kinosaali, mis meenutab rohkem konverentsisaali kui kino. Saali mahub umbes 80 inimest. Pisike. Istun maha – tool on mugav, sametine, mõnus. Palju ruumi jalgadele ja möödujatele. Tšehhi neiu teeb seansile formaadilt veidralt tuttavliku tšehhikeelse sissejuhatuse. ...
6:01 Sirp H
Uusi vaateid meie varasele filmiloole Alustagem sellest, et siinsele ajakirjandusele tuginedes oleme esimeste filmivõtetena Eestimaal teadnud 30. aprillil 1908 Tallinna väisanud Rootsi kuninga jäädvustamist. Kuid kas see ikka on nii? Ilmaoludest hoolimata Tallinna kino Grand Imperial Vio reklaamis Revalsche Zeitungi 1908. aasta 28. aprilli (11. ...
6:01 Sirp H
Tragöödia asemel ühe armastuse lugu Arthur Milleri 70 aastat tagasi kirjutatud „Salemi nõidade“ päevakajalisuses pole Truth Sociali ajastul, kus tõde ja õigus on selle poolel, kelle käes on võim ja kes kõige kõvemini kisab, põhjust kahelda. Kurjad kired, omakasu, hirmu halvav jõud, massihüsteeria, lausvaled – need kõik on tänapäeval täpselt samuti olemas nagu XVII sajandi lõpu Salemis. Või 1950. aastate Ameerikas. Meenutades meeleolu 1953. ...
6:01 Sirp H
Kas meie siis ei või tahta hästi elada? „Mis on pangarööv võrreldes panga asutamisega?“ küsib Julia, tsiteerides Brechti „Kolmekrossiooperit“. Julia ei röövinud küll ühtegi panka, ent pangarööv oleks olnud tema olukorras parem lahendus. Julia lugu on ainest saanud nullindate Soomest, kus end võlgadesse laenanud pereema tappis une pealt kaks last, abikaasa ning viimaks ka enda. „Julia, Julia!“ on moraalitsemiseta lavastus, mille keskmesse tõusevad süsteemne majanduslik ebavõrdsus ja selle tagajärjed. ...
6:01 Sirp H
Kaks majakonda, ühel soontes bensiin, teisel diisel Kinoteatri „Romula ja Julia“ asetab kriitiku ootamatusse olukorda. Oma erilisuses nõuab ta seniste tõekspidamiste ümbersõnastamist uute „agade“ ja „välja arvatud juhul kuidega“. Näiteks väidaksin muidu, et üksnes vormi pärast ei tasu teatrit teha. Henrik Kalmeti ja Paavo Piigi lavastatud rasketehnikaballett paneb ometi väidet revideerima: hästi, kui vorm on tõesti nii ainulaadne, siis laske käia. ...
6:01 Sirp H
Kirssidega, kõigile! „Lavastuses esineb vägivaldseid stseene, samuti helisid, mis meenutavad sõjategevust.“ Selline hoiatus on kirjas Riia Vene teatri Tšehhovi „Kirsiaia“ uuslavastuse kodulehel. Samas leiduvas pikemas tutvustustekstis seisab lause „Kunst ei sünni väljaspool poliitikat“. Muidugi oleks olnud ausam selgelt välja öelda, et läti tuntud teatri- ja filmilavastaja Viesturs Kairišsi lavastus mitte ei meenuta Venemaa sõda Ukraina vastu, vaid just nimelt sellest täiesti lahtiste kaartidega räägibki. ...
6:01 Sirp H
Impeeriumi lõp(pe)mine Slovakkia päritolu poliitilise mõtleja Juraj Mesíku põhisõnum on õpetlik: lääne suurriigid hoidsid XX sajandil kolm korda ära Vene impeeriumi kokkuvarisemise, kuid Moskva on vastanud sellele alati vaenulikkuse ja sõjaga. Kui lääs kordab sama viga neljandat korda, on sellel tsiviliseeritud maailmale laastavad tagajärjed. ...
6:01 Sirp H
Kremli kaval hunt ja MAGA-nokatsiga Punamütsike 8. augustil möödus tähtaeg, mille Donald Trump andis Putinile enne USA-poolsete sanktsioonide kehtestamist. Pärast Steve Witkoffi kohtumist Putiniga 6. augustil Moskvas võttis Trump taas hoo maha ja päevakorda kerkis kohtumine Putiniga 15. augustil Alaskal. Seega sanktsioone taas ei tule ja on väheusutav, et ka Alaskal midagi kohe kokku lepitakse, ja taas tähendab see ajavõitu Moskvale. ...
6:01 Sirp H
Genotsiidimajandus ja Eesti osa selles Eelmisel nädalal võtsid president Alar Karis ja peaminister Kristen Michal Tallinnas vastu Iisraeli presidendi Isaac Herzogi ning tööpäev lõppes välisministeeriumi korraldatud Eesti-Iisraeli ärifoorumiga. Visiit tuli mulle suure üllatusena ning selle põhjuste üle mõtiskledes meenus hiljuti (30. juunil) avaldatud ÜRO eriraportööri Francesca Albanese ÜRO Inimõiguste Nõukogule esitatud raport „Okupatsioonimajandusest genotsiidimajanduseni“, mis käsitleb inimõiguste olukorda 1967. ...
6:01 Sirp H
Ääremärkusi teaduse vahelt. Kerget nomenklatuurset suvelugemist vegetatsiooniperioodi lõpuks Teadus on inimese jaoks muutunud üpris ebaloomulikuks tegevuseks. Vähemalt loodusteadused. Pelga uudishimuga enam kaugele ei purjeta. Tuleb läbida kõiksuguseid eriskummalisi kadalippe, millest paljude puhul on väga keeruline õigustust leida. Siiski, mõni teadus paistab teistega võrreldes pisut loomulikum. Vahest on see seotud teadusharu arengutasemega. Et mida primitiivsem, vähearenenum üks teadusharu on, seda lihtsam on selles dimensioonis uudishimu teaduslikult rakendada. ...
6:01 Sirp H
Ilusam kui jumala enda oma Eestlaste taimearmastust ning huvi puude ja põõsaste kasvatamise ja kollektsioonide rajamise vastu on kujundanud baltisaksa mentaliteet, nende mõisaaiad ja -pargid. Need oli eestlaste jaoks kui välismaa oma tundmatute puude ja põõsastega, on formuleerinud prof Mart Külvik oma essees.1 Üks meie puude-põõsaste kollektsioone on Mihkel Ranna dendraarium. Apostlikku õigeusku kuulunud Ranna pere kohta on andmed pärit kirikuraamatutest.2 Mihail (Mihkel) Rand sündis Otsa talus 11. XII / 23. ...
6:01 Sirp H
Kaunikesti kestlik varalaegas Vaheldumisi päikest ja pilvevarju pakkunud 7. augusti lõuna paiku Tormise sünnikodusse Kõrveaiale saabujaid tervitas juba kaugusest šamaanitrummi kumin käsikäes putukaburdooniga. Kuigi suure osa nooruspõlvest elas tulevane helilooja hoopis Märjamaal Kivi-Vigalas, siis metsatuka ja põldude rüpes paiknevatele Kõrveaia radadele astudes kangastusid suuresti sellele mõtlematagi vaat et hetkega muu hulgas Tormise muusikasse kirjutatud looduskillud. ...
6:01 Sirp H
Väliseesti elav-hingav muusika on eesti üleilmse kultuurielu osa Väliseesti popmuusika suurest comeback’ist „Esto-muusika“ kolmikplaadina on möödunud kümme aastat. Selle ajaga on välja ilmunud palju uut, vana ja põnevat ning vaade on avardunud. Juurde on tulnud ka uusi entusiaste, kes koguvad ja jagavad, ning neid, kes aitavad muusikat panna plaadile või viia lavale. Maarja Merivoo-Parroga vestlevad Vaiko Eplik, Olev Muska, Piret Noorhani, Ahto Külvet ja Karl Korts. ...
6:01 Sirp H
Vello Vinn üllatab jätkuvalt Vello Vinn üllatab oma 85. eluaastal kunstipublikut jätkuvalt kõrgetasemelise uudisloominguga. Viimastel aastatel oleme üldse olnud tunnistajaks tema staatuse tõusule eesti graafikakunsti klassikute seas. Kumu kunstimuuseumi 3. korruse B-tiivas toimus 2020. aastal koroonapiirangute kiuste laiaulatuslik retrospektiiv „Vello Vinn. ...
6:01 Sirp H
Hargnev silmus ehk Tähendustele avatud graafilised kujundid Kivisel paekivi pangal kõrguvate kivitornide vahelt on hea õnne korral võimalik leida üks roosa oaas. Sellest lõputu silmusena kulgevast näitusepaigast ükskord välja jõudnuna on mõtteainest küllaga või just vastupidi, pea liigsetest tähendustest puhastatud. Seekordse XIX triennaali asemantiline pealkiri pakub võimalusi mõlemaks: võime selle lõputult uute tähendustega täita või, vastupidi, lasta tal minna, leppida tema abstraktsusega. ...
6:01 Sirp H
Graafikakaart ja -territoorium Seekordse, järjekorras XIX graafikatriennaali peanäitusel on võetud vaatluse alla info ja müra suhted, ennekõike just nende materiaalsus. Kunstihoone paviljoni pastelseteks muudetud koridorides uhutakse üleliigne tähendus graafilistest märgisüsteemidest lihtsalt välja. Mis jääb järele? Mustrid, koodid ja nukker küberneetika. Mälu. See näitus on totaalne süsteem, kummaliselt eneseküllane tervik, kus kõik on sätitud ning omal kohal. Ühtlasi on see rõhutatult ebatähenduslik. ...
6:01 Sirp H
Tühjad riiulid Eestis on levinud ettekujutus, et kirjandus ja kultuur on meritokraatlikud, kõigile ligipääsetavad hüved ning et inimene peab ikka väga kõvasti ise pingutama, et raamatuid ja lugemist õiges vanuses armastama mitte õppida. Arvatakse, et igaühel on kodus riiulis mõnigi ilukirjandusteos, kas „Mirabilia“-sari, „Seiklusjutte maalt ja merelt“, kindlasti midagi „Punase raamatu“ sarjast, kuskil riiuli tagaotsas paar entsüklopeediat, klassikute luulekogud ja piibel. ...
6:01 Sirp H
Riigi käsi leivapätsis Sellest, mis juhtub või jääb juhtumata 15. augustil, „igal juhul ajaloolisel päeval“, mil „München ei tohi korduda“, on enne tänase Sirbi ilmumist kirjutatud üle ilma kokku tonnide viisi oletusi. Ainsad kindlad võitjad on Alaska kuberner ning Anchorage’i linnavõim ja turismisektori ettevõtjad, kes ise sentigi kulutamata on oma osariigile ja linnale tohutult tasuta reklaami saanud. ...

1 2 3 4 5 6 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta