Uudishimu

Find

R06:02 Sirp H
Eesti ruumiloomesse on vaja uut tasakaalu Aastaid pole koolitatud maastikuarhitekte piisavalt ja hoonekesksuse tõttu ruumiloomes on olnud maastikuarhitektuuri valdkond pikka aega marginaliseeritud. Nii ongi väliruum, eriti arhitektuurivõistlustega loodav, jäänud suures osas arhitektide pärusmaaks. Võistluste tulemustes lokkab aga loominguline konservatiivsus ning puudub värske maastikuarhitektuurimõte. ...
R06:02 Sirp H
Me loome kultuuri ja selle kaudu ka iseendid Jaan Valsiner on vahest enim publitseerinud eesti teadlane, kelle roll psühholoogiateadusele uue elu andmisel, Tartu semiootikakoolkonna ideede laia maailma viimisel ja üldiselt kogu akadeemilise monstrummasina kiuste uudsete ideedega väljatulemisel on olnud asendamatu. Tema kultuuriline haare on lai ja suhestumine eri distsipliinidega tänuväärne. ...
R06:02 Sirp H
Luule on sõjavastane tegu, tõlkimine kaitsevõrk Anna Verschiku koostatud ja tõlgitud Ukraina sõjaluule kogumik „Kas rabelen välja sellest tusast?“ koondab 15 autori loomingut, lisaks Verschiku enda sõjaluuletused ja järelsõna. Viimases avab Verschik oma teekonna ukraina keele ja kultuurini: juba rohkem kui kümme aastat algavad ta päevad Ukraina uudistega, 2019. aastast on lisandunud ka ukrainakeelse (sõja)luule tõlkimine. Anna Verschik on keeleteadlane ja töötab Tallinna ülikoolis üldkeeleteaduse professorina. Raamatu esitlusel 10. ...
R06:02 Sirp H
Kas sul on päevad vä? Kirjutan neid ridu menstruatsiooni ajal: istun tooli peal, tipin sõrmedega klaviatuuril ning samal ajal voolab jalge vahelt sidemesse vaikselt verd. See on tõesti üks veider lause, millega üht arvustust alustada, eks? Miks peaks lugeja üldse teadma niisuguseid asju? Kas see muudab kuidagi selle kirjutise kulgu? Pealegi, viisakas seltskonnas ju niisugustest asjadest ei räägita ning Sirp on ometigi üks viisakate inimeste koht. Viisakate inimeste ajaleht. Noh, üldiselt. ...
R06:02 Sirp H
„Vabakutseliste huvikaitse on lihtsalt üks väga suur auk, mis vajab siiani kinni nõelumist.“ Jaanipäeval saab läbi Eesti Kunstnike Liidu (EKL) presidenditooli üleandmisperiood. Lõplikult lahkub ametist Elin Kard, kes oli juhatuses kokku tosin aastat: esmalt kuus aastat Vano Allsalu kõrval asepresidendina ja seejärel ise Eesti suurima loomeliidu juhina. Sellesse aega on langenud nii kunstivälja üha kasvav professionaliseerumine kui ka põhjapanevad diskussioonid vabakutseliste ja nende tehtava töö teemadel. ...
R06:02 Sirp H
Kirjutatud unustuse tahvlile Ly Lestbergi fotonäitus „Mälumäed“ sai alguse ühest vanast Tartu toomkiriku vaatega postkaardist. Kunstnik on Toomemäel sündinud ja veetnud oma elu esimesed õnnelikud viis aastat Vallikraavi tänava väikses õdusas ärklitoas. Samas majas on elanud ka Heiti Talvik. Kõik näituse fotod on komplekteeritud lähtuvalt sellest tema jaoks jõulisest sümbolist, toomkirikust. Silma jääb ka teine kaardike pealdisega „Carte Postale“, mille kunstnik oli leidnud skulptor August Vommi arhiivist. ...
R06:02 Sirp H
Suplus Johni ja Yoko arhiivides „Üks ühele. John & Yoko“ on süvitsi minev pilguheit John Lennoni ja Yoko Ono ellu pooleteise aasta jooksul (1971–1973), mil nad elasid oma esimeses New Yorgi korteris Greenwich Village’i linnaosas. Vaataja tõmmatakse Nixoni-aegse pulbitseva Ameerika keskmesse, mil tänavatel toimusid vägivaldsed protestid Vietnami sõja vastu ja inimesi vangistati aastateks üheainsa pläru omamise eest. ...
R06:02 Sirp H
Uhkelt väljaspool aega Maarjamäel asuv filmimuuseum tegeleb järjest edukamalt meie filmi eilse päeva mõtestamise ja esitlemisega ning usun siiralt, et mida aasta edasi, seda tugevamaks muutub ka muuseumi võime rääkida kaasa Eesti filmi tänase ja ehk isegi homse asjus. Kui filmimuuseumi on paljud huvilised juba sattunud, siis mis koht on kinomuuseum? Kas ajaloomuuseumi filiaalina tegutseva filmimuuseumi veel väiksem allüksus? Huvitaval kombel tähistavad mõlemad muuseumid tuleval aastal oma 20. ...
R06:02 Sirp H
Seabrook Farms’i õppetunnid Eesti-hollandi päritolu filmitegija Helga Merits jätkab „Seabrook Farms’i paradoksiga“ oma teoseid punase niidina läbivat jutustust põgenike saatusest Teise maailmasõja keerises ning suurte katkestuste mõjust inimeludele. Filmi nimitegelaseks on sõjajärgne USA suurfarm, mille keskkonda meenutavad sõja, tagakiusamise, rassismi ja väljasaatmise eest põgenenud tööliste lapsed. ...
R06:02 Sirp H
Nõukogude naine filmikaameraga Koos muude kultuuris aset leidnud protsessidega sai 1960. aastatel hoo sisse ka eesti filmikunst. 1963. aastal nimetati Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio ümber Filmistuudioks Tallinnfilm, NSV Liitu asus juhtima Nikita Hruštšov ja poliitilised tingimused, nn sulaaeg, soodustasid kultuuri arengut. Filmindusse tuli tollal värskete lennukate ideedega tegijaid. ...
R06:02 Sirp H
Nüüd võib elada, kartmata Urmas Lennuki uus näitemäng sai alguse päevikutest, mis jõudsid temani pärast eelmist Pikavere vallamajas tehtud metsavennalavastust „Ai, velled …“. Päevikutes kirja pandud elulood osutusid autorile sedavõrd sisukaks, et näidendi põhjal lavastust luues toetub ta kahele eesti kultuuri tähtteosele, mõlemal tohutu tähendusväli. Näidendi pealkiri viitab Karl Ristikivi luuletusele „Minagi olin Arkaadia teel“ ja lavastuse muusikalises kujunduses kordub Heino Elleri „Kodumaine viis“. ...
R06:02 Sirp H
Vihma käest räästa alla tiritud tegevusliidrid Näitlemine on teatris elementaarne, aga Von Krahli teatri noor trupp tahab ka tegutseda. Või tuli lavastuse „Monoliit Estonia“ mõte hoopis lavastaja Liisa Saaremäelil, kes leidis endale Krahlist noored ja julged käsilased ning saatis nad tänavatele probleeme lahendama. Ei tea. Igal juhul on suure saladuskatte all toimetatud tegevusliidritena juba pool aastat. Käputäit salvestatud materjali esitletakse ka lavastuses. ...
R06:02 Sirp H
Viljandi pakub muudki peale folgi Teatrimaailmas on Viljandi kultuuriakadeemia pidanud pikka aega leppima kohaga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna ehk lavaka varjus. Muutust ühiskondlik foon otseselt ei soosi: kultuurivaldkonnas napib raha niigi ja palju räägitakse nii esietenduste peadpööritavast hulgast kui ka näitlejate ületootmisest. ...
R06:02 Sirp H
Näo või seljaga tulevikku Kus on Tartus org? Ei öelda ju „läksin orgu“, öeldakse „läksin jõe äärde“, „läksin mäest alla“. Toomeorg, Kassitoome on, aga Kassitoomel pole metafüüsilist potentsiaali. On „all“ ja on „ülal“, aga orgu ei ole, org peab olema kuskil mujal. „Org vahtis lahtistest seintest sisse. Tumedus ja kõik see, mis oli juba olnud, tuli tagasi.“ Nii ütleb kas füüsik või psühhiaater romaanis „Endspiel. Laskumine orgu“ (ei tsiteeri, nii on meelde jäänud). ...
R06:02 Sirp H
Olen soo, tantsime koos … Millest ma nüüd pidingi pihta hakkama … Kuhu paganama sohu mu mõtted jälle ekslesid … Ah soo! Meelde tuli. Lugupeetav teatrikülastajate sootsium, minu missioon on teid tungivalt hoiatada ühe teatud teatrivaatleja eest. Kindlasti olete toda persooni märganud, tema käib ju teatris üleloomulikult tihti. Olge valvsad, kui teid järjekordselt tabab krooniline ebaõnn sattuda temaga koos teatrisaali. ...
R06:02 Sirp H
Kuidas läheb laenutustasul? Pärast jaanipäeva maksab Autorihüvitusfond (AHF) autoritele välja laenutustasud 2024. aastal rahvaraamatukogudes tehtud laenutuste eest. Laenutustasu on autoritele seadusega ette nähtud hüvitis: kui raamatukogul on õigus autori teost tema nõusolekuta lugejatele koju laenutada, siis on autoril omakorda õigus saada selle eest tasu. Sisuliselt on see hüvitis laenutuste tõttu müümata jäävate raamatute eest. Statistikat. Arvesse lähevad rahvaraamatukogudes elektrooniliselt registreeritud laenutused. ...
R06:02 Sirp H
Tartu-laks! Tuleb alustada sellest, et mõned aastad tagasi ilmus Mihkel Mutt järsku Tartusse: sõitis koloniaalriietuses jalgrattaga ringi, peatus vahel kuskil kõrtsi juures ja kiikas huvi pärast sisse, esines raamatukogus pensionäridele (soovitas neile võrdlemisi ebaharilikke ja ohtlikke võõrkeelseid teoseid) ning tema wikmanlikku kuju võis lõpuks kohata isegi kuskil linnapea vastuvõtul keset kohalikke karvaseid ja sulelisi. ...
R06:02 Sirp H
Kohanedes uue minaga Ruum, mille ma oma maise kehaga täitsin, oli tegelikult määratud teistele. Olin võõras, kutsumata võõras. Artikli motona kasutatud sõnad on ritta seadnud kirjanik Karl Ristikivi. Kahe lausega on ta tabanud pagulase olukorra tuuma: kogemuse, mis kätkeb endas raskust kohaneda; tunde, nagu elaksid vales ajas ja kohas; tunde, et oled ja jääd „kutsumata võõraks“. Tsitaat pärineb romaanist „Hingede öö“ (1953), mille peategelane eksleb Surnud Mehe majas. ...
R06:02 Sirp H
Raske ja kerge raamat korraga Indrek Koffi ja Olena Londoni „Ära oota midagi“ puudutab. Kas Indrek Koffi vanaisa Herbert Koffi pärast? Jah ja ei. ...
R06:01 Sirp H
Kirjanike liidu romaanivõistluse võitis Kaur Riismaa 19. juunil kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja 2025. aasta romaanivõistluse võitjad. ...
R06:01 Sirp H
Oota, vanaisa! Indrek Koff on kirjanik ja tõlkija, kellelt on tunnustust pälvinud lasteraamatute kõrval ilmunud ka mitu teost täiskasvanutele. Nende hulgas leidub Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna saanud lõikavalt rahvuseirooniline, samal ajal igas eestlases kodust äratundmist tekitav „Eestluse elujõust. Hüsteeriline traktaat“ (2010). ...
R06:01 Sirp H
Ekshibitsionism ja omaelulookirjutus Moodsa elu püsimatuse pärast muretsev sotsioloog Hartmut Rosa meenutab, et kunagi hoiti kodust päritud ametit läbi põlvkondade. Siis said lapsed vabaduse oma elu kujundada, ent valitud tööl püsiti tihti ikkagi läbi elu. Nüüd vahetuvad töökohad oluliselt kiiremini kui põlvkonnad. Sama näeme eraelus. Vastupidiselt sajandipikkustele traditsioonidele ei püsi pered modernsel ajal enamasti läbi inimese eluea. ...
R06:01 Sirp H
Nunnad, mungad, vabakutselised Kas pole tüütu teema – vabakutseliste ravikindlustus? Kui Sirp oleks elusolend, oleks tal sellest ammu üledoos. Üheksa aasta eest nentis Ott Karulin sellest kirjutades, et teema on leierdatud, ja paar aastat hiljem tsiteeris sama teemat käsitledes iseennast – et teema leierdatud! Ja nüüd ma jälle leierdan. Kas pole Margus Allikmaa ja Elin Kard kinnitanud, et häda on saanud leevendust kulka loometöötasu maksustamisega? ...
R06:01 Sirp H
Siht silme eest kadunud Kolme aasta eest Postimehe peatoimetajaks määratud Priit Hõbemägi andis ametisse astudes tõotuse „ehitada lõppkokkuvõttes üles Eesti kõige moodsam digitaalne meediamaja, nii nagu seda mõistetakse Euroopas ja Ameerikas“ (Postimees 6. VI 2022) ja see töö pidi valmis saama kolme aastaga. Ju siis sai, sest äsja kinnitati peatoimetaja uuesti ametisse. Tavalisel meediatarbijal on seda ilmaimet küll raske märgata, kuid küllap on viga lugeja silmades. ...

1 25 26 27 28 29 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.