Uudishimu

Find

R06:01 Sirp H
Siht silme eest kadunud Kolme aasta eest Postimehe peatoimetajaks määratud Priit Hõbemägi andis ametisse astudes tõotuse „ehitada lõppkokkuvõttes üles Eesti kõige moodsam digitaalne meediamaja, nii nagu seda mõistetakse Euroopas ja Ameerikas“ (Postimees 6. VI 2022) ja see töö pidi valmis saama kolme aastaga. Ju siis sai, sest äsja kinnitati peatoimetaja uuesti ametisse. Tavalisel meediatarbijal on seda ilmaimet küll raske märgata, kuid küllap on viga lugeja silmades. ...
R06:01 Sirp H
Tühjad augud ajus ja riiulis Kui teised õpilased lugesid gümnaasiumis päris raamatuid, siis minule ulatas õpetaja alati pildiraamatu. Polnud suurem asi lugeja. Ma ei ole raamatuarmastaja. Vahel tundub, et lausa vihkan neid. Nagu teatritki. Iga uus raamat on raskus. Olgu peale, peab lugema. Avan järjekordse raamatu, kuhu on keeruline sisse pääseda. Keel on totakalt ilutsev, laused liiga pikad ja teema ei puuduta. Mina ikka loen. Loen edasi. Pean lugema. Pean iga raamatu lugema lõpuni. ...
R06:01 Sirp H
Kohapärimus keskkonnaaruteludes ehk Kelle lugusid me kõneleme? Keskkonnaarutelud on sageli hermeetilised ja vastanduvad, me ei suuda omavahel kokku leppida ega leia vastanduvast kommunikatsioonist väljapääsuteed. Suur tähendus neis aruteludes ja lõpuks ka võimalik lahendus peitub konflikti aegu kõneldud kohakesksetes narratiivides. Seetõttu nõuab kohapärimuse roll keskkonnaaruteludes senisest kriitilisemat käsitlust. ...
R06:01 Sirp H
Tähelepanekuid alustavale teadlasele Kuidas vastata küsimusele, mida tähendab tänapäeval olla teadlane? Kohe tahaks ju täpsustada, et milline teadlane, kas sotsiaal- või humanitaarteadlane või hoopis loodusteadlane? ...
R06:01 Sirp H
Ääremärkusi teaduse vahelt. Kott peas siisikesi jahtides aega igavikult tagasi võitmas Lauri Laanisto – ootamas aega, mil hargnevad mu ees vaid kõrvalised mahajäetud rajad Binaarne temporaalsus David Vseviovi raamatus „Onu Moritza sõnaraamat“ (Varrak 2021) figureerib mitu loodusteadlast. On seal nii lihhenoloog, kes arvab ekslikult, et metsa alla pikali visanud noormees otsib seal nagu ta isegi samblikke, kuigi tegelikult viskleb noormees hoopis nõnda rängas armuvalus, et ei püsi enam püsti. Mõni ime, et lihhenoloog sel moel käituvat inimest oma taksonivennaks peab. ...
R06:01 Sirp H
ÕSi võimalikkusest Uue ÕSi tegemine enam kui viis aastat tagasi algas pauguga. Seni tehtu kuulutati vanamoeliseks, suunav ja soovitav kirjakeelekorraldus ebateaduslikuks. Osa keeleteadlasi ütles end lähtuvat kasutuspõhisest keeleteooriast, mille kohaselt keelt saab ainult vaadelda, ning asus ÕSi asemel Sõnaveebis tegema tänapäeva eesti keelt kirjeldavat ühendsõnastikku, mis saab oma materjali suurest veebikorpusest. ...
R06:01 Sirp H
ÕSi soovitused on töös ÕSi tegevuskavas on kokku lepitud, et ÕS esitab kirjakeele norminguid ja soovitusi koos selgituste ja põhjendustega.1 Alates 1999. aasta ÕSist on keelekorralduses võetud suund2 liikuda käskivalt ja keelavalt suunava ja soovitava poole. Vaatamata sellele on ÕSide soovitusi hakatud tõlgendama käskudena ja mittesoovitatavaid keelendeid keeldudena. Soovitused on jõudnud hinnanguna õige-vale ka eesti keele õpetusse. ...
R06:01 Sirp H
Raamat kui maailm Raamat on kokkupakitud maailm. Raamaturiiulit vaadates näete kokkuvolditud kujul tervet universumit suure hulga eri maailmadega. Raamatutega tuba on ses mõttes tohutult avaram kui tema füüsilised piirid: selles on suur hulk teisi aegu ja kohti, millesse me raamatut lugema hakates saame otsekohe hüpata. Teaduslikult räägitakse ussiurkest ja ulmes räägitakse teleporteerumisest, aga raamat teebki seda juba praegu ja täiesti käepäraste vahenditega – pruugib ta vaid kätte võtta ja lugema hakata. ...
R06:01 Sirp H
ÕSi-tegu lõpusirgel ÕSi ilmumist on alati suure huviga oodatud. Ühed on rõõmuga leidnud uusi põnevaid sõnu ja eluõiguse saanud rööpvõimalusi, teised on nördinud, kui mõned varem vaevaga omandatud reeglid „on vabaks lastud“. ÕSi roll on pikalt olnud kahetine: juhis, kuidas keelt kasutada, aga ka kirjeldus, kuidas kasutame keelt, „mida me praegu räägime ja kirjutame“. Nõnda on ÕSi saatesõnas kirjas juba veerandsada aastat. Kirjakeele normi alus. ...
R06:01 Sirp H
Avara maailmavaate ja sügava helitunnetusega dirigent Lisanna Laansalu (22) on värske EMTA kooridirigeerimise bakalaureuseõppe lõpetaja, kes läheb sügisel Rootsi kuningliku muusikaakadeemia orkestridirigeerimise magistrantuuri. Lühikese ajaga on ta jõudnud väga palju: luua oma orkestri, tuua lavale mitmeid esiettekandeid, korraldada oma lõpueksami raames armastatud helilooja Raimo Kangro autorikontserdi Estonia kontserdisaalis ja raputada akadeemilist haridusmaastikku. Pole kahtlustki, et teda ootab ees suur tulevik. ...
R06:01 Sirp H
Mikk Targo 18. XII 1959 – 15. VI 2025 Pärast rasket haigust lahkus meie seast Mikk Targo. Ta oli armastatud muusik, viljakas helilooja, muusikaprodutsent, Eesti Autorite Ühingu üks asutajatest ja juhatuse kauaaegne esimees. „Kogu minu käidud teekond on olnud uskumatult huvitav: õpetlik, kohati väga raske, aga äärmiselt põnev.“ (Mikk Targo raamatust „Sa haara kinni mu käest!“) Mikk sündis 18. detsembril 1959. aastal pianist Leelo Kõlari ja ehitusinsener Guido Targo perekonda. Ta õppis Tallinna 7. ...
R06:01 Sirp H
Uue muusikaloo keskmes on sügavam kultuurijuurestik Äsja ilmus pikisilmi oodatud teose „Eesti muusikalugu“ esimene köide, kus on antud ülevaade Eesti alade muusikaloost alates siia jõudnud kristlikust misjonist kuni Eesti vabariigi loomiseni. Uurimuse koostamist juhib peatoimetajana muusika- ja teatriakadeemia professor Toomas Siitan, kellega koos on käsitluse esimesse köitesse panustanud meie muusikateadlaste paremik: Kristel Pappel, Anu Schaper, Anu Kõlar, Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits ja Aleksandra Dolgopolova. ...
R06:01 Sirp H
Filosoof peab teadma midagi muud ka Mais tähistas 90. sünnipäeva Eero Loone. Kui ma eelmise sajandi üheksakümnendate aastate esimeses pooles filosoofiasse jõudsin, oli Loone parasjagu osakonnajuhataja marksu majas, mille krigiseva põrandaga kitsas koridoris võis kohata Ülo Matjust, Leonid Stolovitšit, Rein Vihalemma, Tõnu Luike jt erisuguseid filosoofilisi figuure. Erisugused olime meiegi, kes me Loone ajaloo- ja poliitikafilosoofia loenguid kuulasime. ...
R06:01 Sirp H
T(d)roonide mäng ehk Kuhu läheb maailm? Aeg-ajalt on mõistlik teha maailma asjades inventuur, et aru saada, kust oleme tulnud ja kuhu jõudnud. Kõik muutub kiiresti ja vana kipub ununema või tähendust kaotama. Isegi sõda peetakse teisiti ja aina tähtsamat osa etendavad selles droonid, mille tootmist ja kasutamist on suurendanud kõik, kes sõda peavad või selleks valmistuvad. Nii käivad droonid ja võimumängud käsikäes. ...
R06:01 Sirp H
Konkurentsi mitu palet Kui kuus aastat tagasi ilmutasid võimuesindajad Euroopa rohelepet tutvustades ootusärevust ja silmasära, siis nüüdseks on see sära tuhmunud leppe ümber käiva poliitilise lõhenemise ning tugevate vastuhäälte tõttu, mis muu hulgas naeruvääristavad nii kliimakriisi kui ka kokkuleppeid selle leevendamiseks. Otsustajate kõnepruuki on eriti silmatorkava karuputkena sugenenud „konkurentsivõime tugevdamine“, mis on vajutanud tugeva pitseri ka roheleppe käsitlusse. ...
R06:01 Sirp H
Küllakutse 1. Ameerika mõtleja Donna J. Haraway kuulub nende sekka, kelle eesmärk on anda jõudu ja häält neile, keda kiputakse vaigistama, nõrgestama ning seetõttu ühiskondlikult lausa olematuks pidama. Tema kirjutus on suunatud rõhumise, väljaheitmise, väljasuretamise, domineerimise, hülgamise, genotsiidi, ekspluateerimise jmt vastu. Kuid Haraway ei kirjuta otseselt vastu, tema pearõhk ei ole kritiseerimisel, vaid millegi uue loomisel. ...
R06:01 Sirp H
Narva teisitimõtleja 27. mail andis Perekond Kreisi Fond üheteistkümnendat korda välja arhitektuuripreemia, mis läks seekord muinsuskaitsjale Madis Tuuderile. 2012. aastal ellu kutsutud fondi asutaja oli varalahkunud arhitektide Hanno ja Erki Kreisi ema kirjandusõpetaja Heljo Kreis. Preemia eesmärk on väärtustada Eesti arhitektuuris peavoolust kõrvale jäänud huvitavaid ilminguid, alternatiivseid lahendusi ja mitmekülgseid loojaid. ...
R06:01 Sirp H
Siuru sirgumine Siuru sirgub. Sirgub vastuseisust hoolimata: kultuurikeskus rajatakse sinna, kus tuksub Tartu linna süda – kesklinna parki. Kas on veel võimalik leida kompromiss, mis ühendab kultuuri ja looduse, või jääb see juhtum meelde pigem selle poolest, et ühed tunnevad, et midagi peab kaduma, et teine saaks võita? Üks on kindel: tartlased ei ole ükskõiksed. Ja ehk on vaidlus avaliku ruumi ning selle kasutamisviisi üle ise juba omaette kultuurivorm? ...
R06:01 Sirp H
Arhitektuuri loovuurimine Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond on alates 2012. aastast korraldanud avatud loengute sarja. Kõnelema on kutsutud arhitekte ja teisi valdkonnaga seotud spetsialiste üle maailma. Üks sellekevadistest esinejatest oli Austraalias Melbourne’is töötav ja õpetav arhitekt Jan van Schaik, kes esindab RMITis (Royal Melbourne Institute of Technology) loovuurimuse suunda. Käisite siin külas ka 2011. aastal. Kuidas see teoks sai ja mis asjus? ...
R06:01 Sirp H
Vaikiva kunsti gravitatsiooniväljas Hiljutised kunstikriitilised avantüürid pakuvad mulle omajagu põnevust, kuna mul puudub märkimisväärne kunstiteoreetiline taust. Maalikunst on oma kohalolu kehtestavas visuaalsuses ja vaikivas materiaalsuses hoopis teistsuguse mõjuga, kui on mulle harjumuspärane kirjandus (või film, teater, muusika). Kunstiga mõttevahetusse sattudes tabab mind alati teatav kummastus – tehniline külg võib olla mõtestatavalt hea, muu aga ähvardab vahel käest libiseda. ...
R06:01 Sirp H
Langevari ei avane Kultuuriministeerium korraldas aastatel 2021–2023 mitu uuringut ja mõttetalgut, et analüüsida vabakutseliste loovisikute toimetulekut ja sotsiaalsete tagatiste kättesaadavust.1 Lahenduskäikude kaardistamisega käisid kaasas lennukad lubadused. Kultuuriminister Tiit Terik lubas luua Euroopa parima vabakutseliste loovisikute süsteemi ja minister Piret Hartman lubas teha vabakutseliste loovisikute toimetulekust ministeeriumi prioriteedi. Tõotuste elluviimiseks jäi nende ametiaeg liiga lühikeseks. ...
R06:01 Õhtuleht H
MÄLUMÄNG | Smilersi hitid
R06:01 Õhtuleht H
Fakt teadust päevas: mida tähendab tehisintellekt inimese loomevõimele? Vastus: tehisintellekti (TI) areng paneb proovile meie senise arusaama loovusest. Oleme harjunud mõtlema loovusest kui millestki iseenesestmõistetavast. Loovus teostub loomeprotsessi kaudu ja selle tulemuseks on looming. Midagi sellist, mis on ühtaegu uus ja algupärane, olgu selleks uued ideed, tooted või kirjandus- ja kunstiteosed, mis meie elu edendavad ning mitmekesisemaks muudavad. TI paneb meid loovuse tähendust uuesti läbi mõtlema.
R05:45 ERR H
Kaitseväe Tapa ja Jõhvi linnak sattusid sügisel võõraste droonide huvi alla Kaitseväe Tapa ja Jõhvi linnaku läheduses sattusid möödunud oktoobris korduvalt lendama võõrad droonid. Kaitseväe esindaja kinnitas küll droonide ja nende lennutajate tabamist, kuid jäi ebamääraseks selle suhtes, kas tegemist võis olla kellegi korraldatud koordineeritud aktsiooniga.

1 26 27 28 29 30 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.