Uudishimu

Find

6:02 Sirp H
Uhkelt väljaspool aega Maarjamäel asuv filmimuuseum tegeleb järjest edukamalt meie filmi eilse päeva mõtestamise ja esitlemisega ning usun siiralt, et mida aasta edasi, seda tugevamaks muutub ka muuseumi võime rääkida kaasa Eesti filmi tänase ja ehk isegi homse asjus. Kui filmimuuseumi on paljud huvilised juba sattunud, siis mis koht on kinomuuseum? Kas ajaloomuuseumi filiaalina tegutseva filmimuuseumi veel väiksem allüksus? Huvitaval kombel tähistavad mõlemad muuseumid tuleval aastal oma 20. ...
6:02 Sirp H
Seabrook Farms’i õppetunnid Eesti-hollandi päritolu filmitegija Helga Merits jätkab „Seabrook Farms’i paradoksiga“ oma teoseid punase niidina läbivat jutustust põgenike saatusest Teise maailmasõja keerises ning suurte katkestuste mõjust inimeludele. Filmi nimitegelaseks on sõjajärgne USA suurfarm, mille keskkonda meenutavad sõja, tagakiusamise, rassismi ja väljasaatmise eest põgenenud tööliste lapsed. ...
6:02 Sirp H
Nõukogude naine filmikaameraga Koos muude kultuuris aset leidnud protsessidega sai 1960. aastatel hoo sisse ka eesti filmikunst. 1963. aastal nimetati Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio ümber Filmistuudioks Tallinnfilm, NSV Liitu asus juhtima Nikita Hruštšov ja poliitilised tingimused, nn sulaaeg, soodustasid kultuuri arengut. Filmindusse tuli tollal värskete lennukate ideedega tegijaid. ...
6:02 Sirp H
Nüüd võib elada, kartmata Urmas Lennuki uus näitemäng sai alguse päevikutest, mis jõudsid temani pärast eelmist Pikavere vallamajas tehtud metsavennalavastust „Ai, velled …“. Päevikutes kirja pandud elulood osutusid autorile sedavõrd sisukaks, et näidendi põhjal lavastust luues toetub ta kahele eesti kultuuri tähtteosele, mõlemal tohutu tähendusväli. Näidendi pealkiri viitab Karl Ristikivi luuletusele „Minagi olin Arkaadia teel“ ja lavastuse muusikalises kujunduses kordub Heino Elleri „Kodumaine viis“. ...
6:02 Sirp H
Vihma käest räästa alla tiritud tegevusliidrid Näitlemine on teatris elementaarne, aga Von Krahli teatri noor trupp tahab ka tegutseda. Või tuli lavastuse „Monoliit Estonia“ mõte hoopis lavastaja Liisa Saaremäelil, kes leidis endale Krahlist noored ja julged käsilased ning saatis nad tänavatele probleeme lahendama. Ei tea. Igal juhul on suure saladuskatte all toimetatud tegevusliidritena juba pool aastat. Käputäit salvestatud materjali esitletakse ka lavastuses. ...
6:02 Sirp H
Viljandi pakub muudki peale folgi Teatrimaailmas on Viljandi kultuuriakadeemia pidanud pikka aega leppima kohaga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna ehk lavaka varjus. Muutust ühiskondlik foon otseselt ei soosi: kultuurivaldkonnas napib raha niigi ja palju räägitakse nii esietenduste peadpööritavast hulgast kui ka näitlejate ületootmisest. ...
6:02 Sirp H
Näo või seljaga tulevikku Kus on Tartus org? Ei öelda ju „läksin orgu“, öeldakse „läksin jõe äärde“, „läksin mäest alla“. Toomeorg, Kassitoome on, aga Kassitoomel pole metafüüsilist potentsiaali. On „all“ ja on „ülal“, aga orgu ei ole, org peab olema kuskil mujal. „Org vahtis lahtistest seintest sisse. Tumedus ja kõik see, mis oli juba olnud, tuli tagasi.“ Nii ütleb kas füüsik või psühhiaater romaanis „Endspiel. Laskumine orgu“ (ei tsiteeri, nii on meelde jäänud). ...
6:02 Sirp H
Olen soo, tantsime koos … Millest ma nüüd pidingi pihta hakkama … Kuhu paganama sohu mu mõtted jälle ekslesid … Ah soo! Meelde tuli. Lugupeetav teatrikülastajate sootsium, minu missioon on teid tungivalt hoiatada ühe teatud teatrivaatleja eest. Kindlasti olete toda persooni märganud, tema käib ju teatris üleloomulikult tihti. Olge valvsad, kui teid järjekordselt tabab krooniline ebaõnn sattuda temaga koos teatrisaali. ...
6:02 Sirp H
Kuidas läheb laenutustasul? Pärast jaanipäeva maksab Autorihüvitusfond (AHF) autoritele välja laenutustasud 2024. aastal rahvaraamatukogudes tehtud laenutuste eest. Laenutustasu on autoritele seadusega ette nähtud hüvitis: kui raamatukogul on õigus autori teost tema nõusolekuta lugejatele koju laenutada, siis on autoril omakorda õigus saada selle eest tasu. Sisuliselt on see hüvitis laenutuste tõttu müümata jäävate raamatute eest. Statistikat. Arvesse lähevad rahvaraamatukogudes elektrooniliselt registreeritud laenutused. ...
6:02 Sirp H
Tartu-laks! Tuleb alustada sellest, et mõned aastad tagasi ilmus Mihkel Mutt järsku Tartusse: sõitis koloniaalriietuses jalgrattaga ringi, peatus vahel kuskil kõrtsi juures ja kiikas huvi pärast sisse, esines raamatukogus pensionäridele (soovitas neile võrdlemisi ebaharilikke ja ohtlikke võõrkeelseid teoseid) ning tema wikmanlikku kuju võis lõpuks kohata isegi kuskil linnapea vastuvõtul keset kohalikke karvaseid ja sulelisi. ...
6:02 Sirp H
Kohanedes uue minaga Ruum, mille ma oma maise kehaga täitsin, oli tegelikult määratud teistele. Olin võõras, kutsumata võõras. Artikli motona kasutatud sõnad on ritta seadnud kirjanik Karl Ristikivi. Kahe lausega on ta tabanud pagulase olukorra tuuma: kogemuse, mis kätkeb endas raskust kohaneda; tunde, nagu elaksid vales ajas ja kohas; tunde, et oled ja jääd „kutsumata võõraks“. Tsitaat pärineb romaanist „Hingede öö“ (1953), mille peategelane eksleb Surnud Mehe majas. ...
6:02 Sirp H
Raske ja kerge raamat korraga Indrek Koffi ja Olena Londoni „Ära oota midagi“ puudutab. Kas Indrek Koffi vanaisa Herbert Koffi pärast? Jah ja ei. ...
6:01 Sirp H
Kirjanike liidu romaanivõistluse võitis Kaur Riismaa 19. juunil kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja 2025. aasta romaanivõistluse võitjad. ...
6:01 Sirp H
Oota, vanaisa! Indrek Koff on kirjanik ja tõlkija, kellelt on tunnustust pälvinud lasteraamatute kõrval ilmunud ka mitu teost täiskasvanutele. Nende hulgas leidub Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna saanud lõikavalt rahvuseirooniline, samal ajal igas eestlases kodust äratundmist tekitav „Eestluse elujõust. Hüsteeriline traktaat“ (2010). ...
6:01 Sirp H
Ekshibitsionism ja omaelulookirjutus Moodsa elu püsimatuse pärast muretsev sotsioloog Hartmut Rosa meenutab, et kunagi hoiti kodust päritud ametit läbi põlvkondade. Siis said lapsed vabaduse oma elu kujundada, ent valitud tööl püsiti tihti ikkagi läbi elu. Nüüd vahetuvad töökohad oluliselt kiiremini kui põlvkonnad. Sama näeme eraelus. Vastupidiselt sajandipikkustele traditsioonidele ei püsi pered modernsel ajal enamasti läbi inimese eluea. ...
6:01 Sirp H
Nunnad, mungad, vabakutselised Kas pole tüütu teema – vabakutseliste ravikindlustus? Kui Sirp oleks elusolend, oleks tal sellest ammu üledoos. Üheksa aasta eest nentis Ott Karulin sellest kirjutades, et teema on leierdatud, ja paar aastat hiljem tsiteeris sama teemat käsitledes iseennast – et teema leierdatud! Ja nüüd ma jälle leierdan. Kas pole Margus Allikmaa ja Elin Kard kinnitanud, et häda on saanud leevendust kulka loometöötasu maksustamisega? ...
6:01 Sirp H
Siht silme eest kadunud Kolme aasta eest Postimehe peatoimetajaks määratud Priit Hõbemägi andis ametisse astudes tõotuse „ehitada lõppkokkuvõttes üles Eesti kõige moodsam digitaalne meediamaja, nii nagu seda mõistetakse Euroopas ja Ameerikas“ (Postimees 6. VI 2022) ja see töö pidi valmis saama kolme aastaga. Ju siis sai, sest äsja kinnitati peatoimetaja uuesti ametisse. Tavalisel meediatarbijal on seda ilmaimet küll raske märgata, kuid küllap on viga lugeja silmades. ...
6:01 Sirp H
Tühjad augud ajus ja riiulis Kui teised õpilased lugesid gümnaasiumis päris raamatuid, siis minule ulatas õpetaja alati pildiraamatu. Polnud suurem asi lugeja. Ma ei ole raamatuarmastaja. Vahel tundub, et lausa vihkan neid. Nagu teatritki. Iga uus raamat on raskus. Olgu peale, peab lugema. Avan järjekordse raamatu, kuhu on keeruline sisse pääseda. Keel on totakalt ilutsev, laused liiga pikad ja teema ei puuduta. Mina ikka loen. Loen edasi. Pean lugema. Pean iga raamatu lugema lõpuni. ...
6:01 Sirp H
Kohapärimus keskkonnaaruteludes ehk Kelle lugusid me kõneleme? Keskkonnaarutelud on sageli hermeetilised ja vastanduvad, me ei suuda omavahel kokku leppida ega leia vastanduvast kommunikatsioonist väljapääsuteed. Suur tähendus neis aruteludes ja lõpuks ka võimalik lahendus peitub konflikti aegu kõneldud kohakesksetes narratiivides. Seetõttu nõuab kohapärimuse roll keskkonnaaruteludes senisest kriitilisemat käsitlust. ...
6:01 Sirp H
Tähelepanekuid alustavale teadlasele Kuidas vastata küsimusele, mida tähendab tänapäeval olla teadlane? Kohe tahaks ju täpsustada, et milline teadlane, kas sotsiaal- või humanitaarteadlane või hoopis loodusteadlane? ...
6:01 Sirp H
Ääremärkusi teaduse vahelt. Kott peas siisikesi jahtides aega igavikult tagasi võitmas Lauri Laanisto – ootamas aega, mil hargnevad mu ees vaid kõrvalised mahajäetud rajad Binaarne temporaalsus David Vseviovi raamatus „Onu Moritza sõnaraamat“ (Varrak 2021) figureerib mitu loodusteadlast. On seal nii lihhenoloog, kes arvab ekslikult, et metsa alla pikali visanud noormees otsib seal nagu ta isegi samblikke, kuigi tegelikult viskleb noormees hoopis nõnda rängas armuvalus, et ei püsi enam püsti. Mõni ime, et lihhenoloog sel moel käituvat inimest oma taksonivennaks peab. ...
6:01 Sirp H
ÕSi võimalikkusest Uue ÕSi tegemine enam kui viis aastat tagasi algas pauguga. Seni tehtu kuulutati vanamoeliseks, suunav ja soovitav kirjakeelekorraldus ebateaduslikuks. Osa keeleteadlasi ütles end lähtuvat kasutuspõhisest keeleteooriast, mille kohaselt keelt saab ainult vaadelda, ning asus ÕSi asemel Sõnaveebis tegema tänapäeva eesti keelt kirjeldavat ühendsõnastikku, mis saab oma materjali suurest veebikorpusest. ...
6:01 Sirp H
ÕSi soovitused on töös ÕSi tegevuskavas on kokku lepitud, et ÕS esitab kirjakeele norminguid ja soovitusi koos selgituste ja põhjendustega.1 Alates 1999. aasta ÕSist on keelekorralduses võetud suund2 liikuda käskivalt ja keelavalt suunava ja soovitava poole. Vaatamata sellele on ÕSide soovitusi hakatud tõlgendama käskudena ja mittesoovitatavaid keelendeid keeldudena. Soovitused on jõudnud hinnanguna õige-vale ka eesti keele õpetusse. ...
6:01 Sirp H
Raamat kui maailm Raamat on kokkupakitud maailm. Raamaturiiulit vaadates näete kokkuvolditud kujul tervet universumit suure hulga eri maailmadega. Raamatutega tuba on ses mõttes tohutult avaram kui tema füüsilised piirid: selles on suur hulk teisi aegu ja kohti, millesse me raamatut lugema hakates saame otsekohe hüpata. Teaduslikult räägitakse ussiurkest ja ulmes räägitakse teleporteerumisest, aga raamat teebki seda juba praegu ja täiesti käepäraste vahenditega – pruugib ta vaid kätte võtta ja lugema hakata. ...

1 6 7 8 9 10 » Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.