Uudishimu

Find

2:30 Postimees H
Ukraina energia toetusfond sai märtsis 3,2 miljonit eurot Ukraina energia toetusfond sai 2026. aasta märtsis annetustena 3,2 miljonit eurot, mis viis annetuste kogusumma 1,854 miljardi euroni, teatas esmaspäeval energeetikaministeerium, mille informatsiooni edastas uudistekanal Ukrinform.
2:21 GSM Arena H
vivo X300 Ultra gets disassembled in a very thoroughly detailed video vivo launched the X300 Ultra last week, and if you have been curious to take a look at this monster of a camera phone's insides, you're in luck.The Chinese YouTube channel WekiHome has taken one apart, and the full disassembly is shown in the video embedded below, complete with details about each and every component. Of course, it's in Chinese, but try the auto-translated captions, they are surprisingly good (at least for English). ...
2:12 AlJazeera H
Iran war live: Trump warns of attacks as Hormuz deal deadline nears Defense Secretary Pete Hegseth says US forces are carrying out more strikes on Iran than any day since start of war.
2:11 Postimees H
Fedorovi sõnul tugevdatakse veelgi Ukraina taeva kaitset Valitsus võttis vastu määruse, mis lihtsustab lennundustehnika erakorralise moderniseerimise protseduuri, teatas esmaspäeval Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fedorov, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur Unian.
2:06 Sirp H
Näitus „Las ma soojendan sind“ arhitektuurimuuseumis Teisipäeval, 24. märtsil kell 18 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumi esimesel korrusel näitus „Las ma soojendan sind“. Tegemist on 2025. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni „Las ma soojendan sind“ jätkunäitusega, mille kaudu jõuab Veneetsias esitletud väljapanek nüüd ka Eesti publiku ette. Eesti paviljon tõusis Veneetsias esile selge ja ühiskondlikult tundliku käsitlusega, pälvides märkimisväärset rahvusvahelist tähelepanu ning erialameedia sisukat kajastust. ...
2:06 Sirp H
Näitus „Järelnoppijad“ Uue Kunsti Muuseumis Prantsusmaal elab siiani vana komme, et kui peremees on oma viinamäelt või viljapõllult saagi koristanud, võivad ükskõik kes tulla järelkorjele. Filmimaailma grand old lady Agnes Varda võitis 2001.aastal Pärnu Filmifestivalil Eesti Rahva Auhinna dokiga, mis korjas üles kasutamata kaadreid tema enda varasematest filmidest. Nii toimetavad ka näituse „Järelnoppijad“ autorid, kes vaatavad tagasi oma 80 aasta pikkusele eluteele. Kõik nad said tiivad kõrglennuks Pärnu Koidula koolist. ...
2:06 Sirp H
Maia Hellmani ja Anne Reinbergi näitused A-Galerii akendel A-Galerii akendel on avatud Maia Hellmani (SWE) ja Anne Reinbergi (EST) isikunäitused. Maia Hellman „Valgusega aktiveeritud“ Kolm materjali, üks protsess. Igaüks murrab valgust erinevalt. Näitusel olevad plaadid on käinud läbi liivapritsi alt, kiirendades protsesse, mis aja möödudes toimuks aeglaselt. ...
2:06 Sirp H
„Arhiiv. Ellen Parro“ ETDMis Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis on 11. märtsist avatud uus näitus „Arhiiv. Ellen Parro“, kus publiku ette jõuavad tekstiilikunstniku Ellen Parro arhiivimaterjalid. Muuseumid tegelevad kogude täiendamisega mitmel moel. Vahel on huvi keskmes teema, millest plaanitakse näitust. Siis suunatakse teravik huvipakkuvale materjalile ja otsitakse esemeid, mida veel kogudes ei ole. ...
2:06 Sirp H
Lehma pea Sõidan mina ühel kaunil sügispäeval maale, hea muusika mängib autos, juba kavandan oma peas, et mida kõike ma tegema hakkan, kui kohal olen. Kuis seda rahu naudin, oma valdused üle käin: õues istun, kaugusesse vaatan, hingan sisse karget kõdulõhna, sahistan lehtedes. Hoovi sõites aga kangestun. Muusika katkeb, peatan auto. Veski ees uksel tervitab mind lehma pea. Kolp, aga skalp on alles, võimsad sarved sirutumas. Veider tunne hiilib ligi. Lähen autost välja, uurin pead lähemalt. ...
2:06 Sirp H
Raivo Mänd 2. XII 1954 – 20. III 2026 Meie hulgast on lahkunud tunnustatud zooloog ja loomaökoloog emeriitprofessor Raivo Mänd. Päikeseline 20. märts rabas meid teatega armastatud kolleegi, emeriitprofessor Raivo Männi ootamatust lahkumisest. Loetud tunnid olid jäänud kevade alguseni, mis olnuks Raivole seitsmekümne teine. Kõigest seitsmekümne teine. ...
2:06 Sirp H
Ukraina sõja varjatud keskkonnakahju Eesti piiriveekogudel Sõjapidamise otsese ja kaudse keskkonnakahju ulatus on üleilmselt halvasti teada, sest seda enamasti ei mõõdeta. Vahetult Ukraina sõjaväljal on keskkonnakahjud ilmselged ja mõõtmatult suured, näiteks pinnase ja veekogude saastamine, plahvatamata lõhkekehad ja mürgised jäätmed, tammide hävitamine, metsade laastamine ning elurikkuse kadu. Ent paljud sõja mõjud keskkonnale ja inimeste tervisele ulatuvad lahinguväljalt palju kaugemale, ei lõpe riigipiiridel ning võivad olla isegi üleilmsed. ...
2:06 Sirp H
Rahustav, taevalik ja poeetiline sinine keeles, meeles ja kultuuris Sinine on sinu taevas, kallis Eesti, kodumaa, oled kord sa ohus, vaevas, sinna üles vaata sa! „Eesti lipp“, sõnad Martin Lipp, viis Enn Võrk Sinise füüsikalised omadused ja sinine värvus Nagu iga asja puhul peame alustama algusest. ...
2:06 Sirp H
Tumeduse talumatu kergus Tarbekunstimuuseumis on veel nädala jagu avatud erakordselt suuremahuline ja oluline ehtekunstinäitus: läbi kahe võlvitud saali on võimalus avastada eesti ühe huvitavama ja salapärasema autori ning rahvusvaheliselt tunnustatud kunstniku loomingut. Näitusele on kogutud üle kahesaja ehte, mis moodustavad ligi poole kunstniku elutööst; lisaks ETDMi kogule on ehted laenutatud ligi viiekümnest Eesti ja välismaa kogust. ...
2:06 Sirp H
Kuidas erineb sisemine põlemine metsatulekahjust? Varakevadine Pärnu ei ole pelgalt ilmastiku seisund, vaid tervet linna halvav meeleolu: linn on vaoshoitud ja pisut uimane. Seesama hajus rahu kandub üle ka näitusesaali, kus publik aeglaselt liigub, peatub, arutab ja kinnitab üksteisele nähtut. Midagi on selles turvalist, midagi äratuntavat. ...
2:06 Sirp H
Te vist tahaksite keegi teine olla? Oleks kahtlane loota, et noorkunstnike konkursi tulemusel valminud näitus on sõnumi ja ideoloogia poolest ühtne. Tudengkujureid ühendas abstraktsem ja vormilisem liin, mis ka emotsionaalseks kippus kiskuma: muutumine ehk muundumine. Kompleks „röövik-nukk-liblikas“ jutustab argises loodusdraamas aastast aastasse ja tiheminigi ümber inetu pardipoja muinasjutu. Ussike moondub lahustudes individuaalseks ürgsupiks, mida ümbritseb kookoni maailmaäärena toimiv kest. ...
2:06 Sirp H
„Naiseliku kirjutuse“ proovitõmme Sabīne Vernere (snd 1990) on viimastel aastatel esile tõusnud noorema põlvkonna läti kunstnik, kelle looming on hea näide noorte naisloojate emantsipatiivsest lainest Baltimaade kujutavas kunstis, kirjanduses ja teistes kunstivaldkondades. Kogo galerii hakkas kunstnikku esindama 2024. aastal ning praegune näitus „Femme forte“ on Tartu galeriis tema teine isikunäitus. ...
2:06 Sirp H
Madalpinge meistriklass Alice Kase viimane näitus on märkimisväärselt pinnapealne. See tähendab: just pinnad on siin mitmest suunast uurimise alla võetud. Kortsus ja lõigutud paberid, riideesemed (sh ülikonnad ja muud vormirõivad). Käelabad. Jalalabad. Madalmaade paralleel Mõneti meenutab see Madalmaade XVII sajandi maalikunsti. Sealgi keelduti kujutamast suuri, mütoloogiast või ristiusust pärit lugusid. Positsioone ei võetud, suuri plaane ei deklareeritud, hukku ei kuulutatud. ...
2:06 Sirp H
Pühajärve pinkide juhtum 20. märtsi Sirbis on kajastatud Pühajärve pinkide kohtuvaidlust, intervjuu advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaadi ja patendivoliniku Liina Jentsiga on selle käsitluse järg. Meeldetuletuseks: Pühajärve parki paigaldati pingid, mis olid äravahetamiseni sarnased Extery linnamööbli kollektsiooni kuuluva Prima pingiga (disainerid Martin Pärn ja Sven Sõrmus). ...
2:06 Sirp H
Unustage malbus, rokkige täiega Kui ajaloolise Rotermanni soolalao kõmisevast trepist üles ronida, tervitab tulijaid katusealuses rõdugaleriis pehme vaip ja jalanõudega edasimineku keelumärk. Sussidega või sokiväel kulgemine ja beež pehme vaip on kontrastis nii maja igast küljest piirava müriseva autojõega kui ka soolalao nurkliku katusekonstruktsiooniga. Galeriiruum kutsub hoopis vaikusse ja tempot muutma. Iga külastaja saab otsustada, kas võtta see kutse vastu või mitte. ...
2:06 Sirp H
Visa hing Eestis on üle 5000 ehitismälestise, millest kolmandiku seisukord nõuab kiiret sekkumist. Seda probleemi ei saa eitada, kuid ometigi on ka palju häid näiteid korda tehtud kaitsealustest hoonetest ja paikadest. Olgu need tõestus, et saab küll, kui tahta, ning et kaunis ja kasutuses kultuuriväärtuslik hoone parandab ka ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti. Kultuurimälestiste registri statistika järgi on ligi 30 protsenti ehitismälestistest halvas seisus – ja see on murettekitav näitaja. ...
2:06 Sirp H
Mai-Ester Murdmaa 31. III 1938 – 24. III 2026 Meie balletimaailm on kaotanud ühe oma legendaarsetest suurkujudest. Igaviku radadele on lahkunud ballettmeister ja baleriin Mai Murdmaa. Kõik, kes teadsid ja tundsid Mai Murdmaad või kellel oli võimalus temaga kokku puutuda, pidid tõdema, et tegu oli väga loomingulise isiksusega. Tema ülimalt tundlik ja sageli lausa äärmuslikku boheemlusse kalduv natuur oli sedavõrd nakatav, et ei jätnud ilmselt kedagi ükskõikseks. ...
2:06 Sirp H
Portaal paremasse maailma Veebruari keskel toimus „Eesti laulu“ finaalkontsert. Pärast seda läks ühismeedias käima korralik kiskumine, kas kunagine hittansambel Vanilla Ninja ikka pidanuks võitma. Piinlik tõdeda, et andsin sellele ka ise hagu, olles mõnevõrra ärritunud võiduloo autori, Sven Lõhmuse nimelise plastikuvabriku jätkuvast domineerimisest ideaalis uuele Eesti muusikale platvormi pakkuva ettevõtmise üle. ...
2:06 Sirp H
Algoritmiline keha Kellele kuulub Mart Kangro keha, tahab Mart Kangro teada. Ühelt poolt, jah, on kehal näha gravitatsiooni ja aja märke: juuksed, va sindrinahad, emigreerusid esimesel võimalusel, aga Maa külgetõmbele on vaikselt vastu tulemas ka tuharad. Sama jõuliselt kui harjutused treeningsaalis vormivad meie keha – või vähemalt meie kehakogemust – ka sõnad ja pildid meie ümber – olgu siis „eale kohased“ reklaamid (Miks ma seda reklaami näen? See reklaam on suunatud meestele vanuses 45+. ...
2:06 Sirp H
Etenduskunsti auhinna žürii liikmena kõigest, mis südamel Oleme otsustanud kirjutada, et mõtestada ja mõtiskleda. Me ei tea vastuseid ega saa neid ka üleöö teadma. Meie kirjutame, kuid tegelikult on vaja diskussiooni – see arutelu ei pea jõudma ühiste vastusteni, ent teeks mõttevahetuse avalikuks. 2025. aastal kuulusime mõlemad Eesti teatri auhindade etenduskunsti auhinna žüriisse, kuid käsitleme siin ka teemasid, mis puudutavad teatriauhindu üldisemalt. Iga aasta 27. ...

1 2 3 4 5 6 » Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.